You can not select more than 25 topics
Topics must start with a letter or number, can include dashes ('-') and can be up to 35 characters long.
686 lines
31 KiB
686 lines
31 KiB
<?xml version="1.0" ?>
|
|
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
|
|
<!ENTITY kwifimanager "<application
|
|
>KWiFiManager</application
|
|
>">
|
|
<!ENTITY LAN "<acronym
|
|
>LAN</acronym
|
|
>">
|
|
<!ENTITY kappname "&kwifimanager;">
|
|
<!ENTITY package "tdenetwork">
|
|
<!ENTITY % Estonian "INCLUDE"
|
|
> <!-- change language only here -->
|
|
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
|
|
]>
|
|
<book lang="&language;">
|
|
<bookinfo>
|
|
<title
|
|
>&kwifimanager;i käsiraamat</title>
|
|
<authorgroup>
|
|
<author
|
|
><firstname
|
|
>Stefan</firstname
|
|
> <surname
|
|
>Winter</surname
|
|
> <affiliation
|
|
> <address
|
|
> <email
|
|
>swinter@kde.org</email>
|
|
</address>
|
|
</affiliation>
|
|
</author>
|
|
<othercredit role="translator"
|
|
><firstname
|
|
>Marek</firstname
|
|
><surname
|
|
>Laane</surname
|
|
><affiliation
|
|
><address
|
|
><email
|
|
>bald@starman.ee</email
|
|
></address
|
|
></affiliation
|
|
><contrib
|
|
>Tõlge eesti keelde</contrib
|
|
></othercredit
|
|
>
|
|
</authorgroup>
|
|
<legalnotice
|
|
>&FDLNotice;</legalnotice>
|
|
<copyright>
|
|
<year
|
|
>2002-05</year>
|
|
<holder
|
|
>Stefan Winter</holder>
|
|
</copyright>
|
|
<date
|
|
>2005--05-11</date>
|
|
<releaseinfo
|
|
>3.5.0</releaseinfo>
|
|
<abstract>
|
|
<para
|
|
>&kwifimanager;i saab kasutada traadita &LAN;-i kaartide seadistamiseks ja jälgimiseks. See koosneb iseseisvast rakendusest ja &kde; juhtimiskeskuse moodulist.</para>
|
|
</abstract>
|
|
<keywordset>
|
|
<keyword
|
|
>KDE</keyword>
|
|
<keyword
|
|
>traadita</keyword>
|
|
<keyword
|
|
>Wi-Fi</keyword>
|
|
<keyword
|
|
>wlan</keyword>
|
|
<keyword
|
|
>WEP</keyword>
|
|
<keyword
|
|
>wlan-ng</keyword>
|
|
</keywordset>
|
|
</bookinfo>
|
|
<chapter id="introduction">
|
|
<title
|
|
>Sissejuhatus</title>
|
|
<para
|
|
>&kwifimanager; koosneb mitmest tööriistast, mis lubavad sul KDE töökeskkonnas hallata oma traadita &LAN;-i võrgukaarti (PC-kaart, PCI või miniPCI). See pakub infot parajasti avatud ühenduse kohta ning võimaldab määrata kuni kümme ja kasutada kuni nelja sõltumatut seadistust, mis laaditakse automaatselt &kde; käivitamisel. Kui asud kohas, kus pole saada ühtegi eelnevalt seadistatud võrku, võid äärmiselt vähese vaevaga dünaamiliselt lülituda just parajasti kättesaadavasse võrku. &kwifimanager; toetab kõiki traadita &LAN;-i kaarte, mis kasutavad traadita laienduste liidest. Nende hulka kuuluvad sisuliselt kõik traadita &LAN;-i kaardid, mis üldse töötavad &Linux;i operatsioonisüsteemides.</para>
|
|
</chapter>
|
|
<chapter id="using">
|
|
<title
|
|
>&kwifimanager;i kasutamine</title>
|
|
<sect1 id="kwifimanager-application">
|
|
<title
|
|
>&kwifimanager;i rakendus</title>
|
|
<para
|
|
>&kwifimanager;i põhirakenduse mõte on näidata parajasti aktiivset võrguseadistust ning ühenduse kvaliteeti ja tugijaamu.</para>
|
|
<para
|
|
>Põhirakenduse saab käivitada kas käsuga <userinput
|
|
>kwifimanager</userinput
|
|
> konsooli käsureal või K menüüst, kus see asub grupis <guisubmenu
|
|
>Rakendused</guisubmenu
|
|
>. Kui &kwifimanager; juba töötab, aga on minimeeritud süsteemsesse salve, saab selle taastada klõpsuga <link linkend="systrayicon"
|
|
>süsteemse salve ikoonile</link
|
|
>. Kui sinu süsteemis on enam kui üks traadita &LAN;-i kaart, ava lihtsalt mitu &kwifimanager;i protsessi: iga protsess näitab automaatselt erineva kaardi informatsiooni. Järgnevalt selgitame rakenduse &GUI; elemente.</para>
|
|
<sect2 id="kwifimanager-main">
|
|
<title
|
|
>Peaaken</title>
|
|
<para
|
|
>&kwifimanager;i peaaken koosneb viiest põhiosast:</para>
|
|
<sect3 id="signalquality">
|
|
<title
|
|
>Signaalikvaliteedi näitaja</title>
|
|
<para
|
|
>Siin võib näha aktiivse ühenduse kvaliteeti ja tüüpi. Kõige ülemine ikoon näitab traadita võrgu üldist staatust mitme piktogrammi abil:<itemizedlist>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>traadita &LAN;-i kaart küsimärgiga tähendab, et kaarti ei leitud või ei olnud võimalik selle olekut määrata</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>üksik sülearvuti tähendab, et traadita &LAN;-i kaart on leitud ja toimib, aga ei ole tuvastatud ühegi tugijaama raadiosignaali. See tähendab, et kaart on levialast väljas.</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>tugijaamaga ühendatud sülearvuti tähendab, et on rajatud ühendus tugijaamaga.</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>kaks sülearvutit tähendab, et süsteem on Ad-Hoc režiimis, kus tugijaamu ei ole. Sel juhul võib olla rajatud masinatevaheline otseühendus.</para>
|
|
</listitem>
|
|
</itemizedlist>
|
|
</para>
|
|
<para
|
|
>Nende piktogrammide all on väike kvaliteedimõõtur. See näitab sarnaselt mobiiltelefoni pügalatele parajasti avatud ühenduse kvaliteeti. See info on kättesaadav ainult infrastruktuurirežiimis, Ad-Hoc režiimis on kvaliteet alati 0.</para>
|
|
<para
|
|
>Graafilisele infole lisandub ikooni all asuv arvväärtus. See näitab signaali kvaliteeti, mis arvutatakse ühel järgmistest viisidest: <itemizedlist
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>otse kaardi enda teatatud väärtus, kui kaart toetab <quote
|
|
>kvaliteedi</quote
|
|
> teatamist</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
> <literal
|
|
>(signaali tugevus dBm) - (müra tase in dBm)</literal
|
|
> kaartide korral, mis seda ei toeta.</para
|
|
> </listitem
|
|
> </itemizedlist
|
|
> Kasutatavat meetodit saab ka ise muuta, lülitades menüükäsu <guimenu
|
|
>Fail</guimenu
|
|
>-> <guimenuitem
|
|
>Alternatiivne tugevuse arvutamine</guimenuitem
|
|
> sisse või välja. Sisselülitamisel kasutatakse teist meetodit. Kui sinu kaart on levialast väljas, on väärtuseks 0, kui kaarti pole sisestatud või see on Ad-Hoc režiimis, näidatakse väärtuse asemel kriipsu.</para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="speed">
|
|
<title
|
|
>Ühenduse kiirus</title>
|
|
<para
|
|
>Parajasti avatud ühenduse kiirust näidatakse peaakna parempoolses osas seadistusinfo kohal. Kui seadistuses on kiiruseks määratud AUTO, siis muutub väärtus alati, kui kaart kohendab ühenduse kiirust vastavalt signaali kvaliteedile. Graafiku skaala kohandub automaatselt kuni kiiruseni 108 MBit/s, kui parajasti avatud ühenduse kiirus ületab 11 MBit/s.</para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="current-config">
|
|
<title
|
|
>Parajasti kehtiv seadistus</title>
|
|
<para
|
|
>Siin näeb infot kaardi seadistuste kohta. Teada saab järgmisi asju:</para>
|
|
<itemizedlist>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Võrk, millega kaart on ühenduses / millega püütakse ühendust võtta (<guilabel
|
|
>Võrgu otsimine:</guilabel
|
|
> või <guilabel
|
|
>Ühendus võrguga:</guilabel
|
|
>).</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Tugijaama <acronym
|
|
>MAC</acronym
|
|
>-aadress, millega kaart on ühenduses.</para>
|
|
<para
|
|
>Kui kaart on infrastruktuurirežiimis, aga levialast väljas, näitab hoiatus <computeroutput
|
|
>- tugijaam puudub -</computeroutput
|
|
>, et ühendus puudub.</para>
|
|
<para
|
|
>Ad-Hoc režiimis näitab väli aadressi, mis on seotud ühe Ad-Hoc võrgu kaardiga. See näitab MAC-aadressi, millel pole globaalset ulatust: selle teine bitt on 1, mis sageli toob prefiksi <quote
|
|
>00:</quote
|
|
> asemel kaasa prefiksi <quote
|
|
>02:</quote
|
|
>. Sageli peetakse seda veaks, kuid tegelikult näitab see, et sa ei ole ühendatud mitte tegeliku füüsilise seadmega, vaid hoopis virtuaalse tugijaamaga, millel pole reaalset füüsilist aadressi.</para>
|
|
<informalexample>
|
|
<para
|
|
>Sinu kaart on esimene, mis läks Ad-Hoc režiimi antud SSID-ga. Nüüd näevad kõik sama SSID-ga Ad-Hoc režiimi tulevad kaardid sinu MAC-aadressi veidi muudetud kujul, nimelt on see <computeroutput
|
|
>00:xx:yy:zz:aa:bb</computeroutput
|
|
> asemel <computeroutput
|
|
>02:xx:yy:zz:aa:bb</computeroutput
|
|
>. Selline erinevus on teadliku valiku tulemus.</para>
|
|
</informalexample>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Enamiku kaartide puhul (mis oskavad seda teada anda) sagedus, millel kaart andmeid edastab ning vastav kanalinumber.</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Võimaluse korral sinu kohalik IP-aadress (IPv4). Kui võrgualamsüsteemist ei õnnestu aadressi hankida, näidatakse kriipsu (<guilabel
|
|
>-</guilabel
|
|
>).</para>
|
|
</listitem>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Krüptoolekut (ainult siis, kui &kwifimanager; on käivitatud admonistraatori (<systemitem class="username"
|
|
>root</systemitem
|
|
>) õigustes). Näidatakse ainult <guilabel
|
|
>väljas</guilabel
|
|
> või <guilabel
|
|
>aktiivne</guilabel
|
|
>, mitte aga tegelikku võtit. See on taotluslik, et mitte paljastada <acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-võtit isikutele, kes juhuslikult võivad seda näha.</para>
|
|
</listitem>
|
|
</itemizedlist>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="ap-info">
|
|
<title
|
|
>Tugijaama info (all)</title>
|
|
<para
|
|
>Peaakna viimane rida näitab tugijaama infot. See eeldab, et süsteemiadministraator pakub MAC-aadresside nimekirja vastava infoga. Sellise nimekirja näiteks on <filename
|
|
>$<envar
|
|
>TDEDIR</envar
|
|
>/share/apps/kwifimanager/locations/DE_BW_Karlsruhe_University.loc</filename
|
|
> </para>
|
|
<para
|
|
>Kui soovid luua uut nimekirja, kopeeri oma fail lihtsalt kataloogi <filename class="directory"
|
|
>$<envar
|
|
>TDEDIR</envar
|
|
>/share/apps/kwifimanager/locations/</filename
|
|
> </para>
|
|
<para
|
|
>Seda parsitakse automaatselt &kwifimanager;i järgmisel käivitamisel. Muide: kui sul on oma nimekiri ja sa soovid, et see oleks kaasas ka &kwifimanager;i järgmises versioonis, saada see rakenduse autorile või praegusele hooldajale.</para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="scanning">
|
|
<title
|
|
>Saadaolevate võrkude info</title>
|
|
<para
|
|
>Peaaknas all vasakul asub nupp <guibutton
|
|
>Võrkude otsimine...</guibutton
|
|
> Sellele klõpsates üritab &kwifimanager; hankida kõigi võrkude nimekirja, mis jäävad sinu kaardi levialasse. Otsingu tulemus sõltub kahest asjaolust: <itemizedlist
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>sinu kaardi ja draiveri üldine suutlikkus võrku otsida</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>kas sul on administraatori õigused või mitte</para
|
|
> </listitem
|
|
> </itemizedlist
|
|
> Kui kaart või draiver ei suuda võrke otsida, ei ole otsingul mõistagi mingit tulemust. Kui sa ei tegutse administraatori õigustes, võib nimekiri olla ebatäielik või aegunud. </para>
|
|
<para
|
|
>Usaldusväärse ja ajakohase tugijaamade nimekirja hankimiseks tuleb otsing käivitada administraatori õigustes, milleks võib näiteks &kwifimanager;i käivitada utiliidi &tdesu; abil.</para>
|
|
<para
|
|
>Kui leitakse vähemalt üks võrk, näidatakse tabelit selle üksikasjadega. Sellel on neli veergu, mis annavad teada <itemizedlist
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>võrgu nime (või näeb seal stringi <guilabel
|
|
>(peidetud võrk)</guilabel
|
|
>, kui tugijaam ei teata otsingu ajal oma nime)</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>tüüpi (kas <guilabel
|
|
>Hallatav</guilabel
|
|
> või <guilabel
|
|
>Ad-Hoc</guilabel
|
|
> network)</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>võrgu signaalitugevust</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>ja seda, kas kasutatakse <acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-krüptimist või mitte</para
|
|
> </listitem
|
|
> </itemizedlist
|
|
> <acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-krüptimise korral võid klõpsata sellele veerule ja sisestada võrgu võtme. &kwifimanager; üritab automaatselt tuvastada, kas võti on kuueteistkümnendsüsteemis arv või string. </para>
|
|
<para
|
|
>Kui esiletõstetud võrgu info on täielik (&ie; kõigis veergudes on mingi sisuline info), võid lülituda valitud võrku klõpsuga nupule <guibutton
|
|
>Lülitu võrku</guibutton
|
|
>. Kui sa ei kasuta &kwifimanager;i administraatori õigustes, päritakse sinu käest administraatori parooli, enne kui saad võrku vahetada. </para>
|
|
<para
|
|
>Klõps nupule <guibutton
|
|
>Sulge</guibutton
|
|
> suleb võrguinfo akna, tegemata mingeid muudatusi kehtivatesse seadistustesse. </para>
|
|
</sect3>
|
|
</sect2>
|
|
<sect2 id="statistics">
|
|
<title
|
|
>Statistikaaken</title>
|
|
<para
|
|
>Kui valida menüüst <guimenu
|
|
>Fail</guimenu
|
|
> käsk <guimenuitem
|
|
>Ühenduse statistika</guimenuitem
|
|
>, ilmub eraldi aken, mis näitab signaali- ja mürataset viimase 240 sekundi jooksul. Signaalitase on tähistatud sinise ja müratase punase joonega. Nende erinevus (signaal miinus müra) ongi ühenduse kvaliteet, mida näeb peaaknas.</para>
|
|
<para
|
|
>Mõned kaardid ei oska mürataset korralikult teatada. Kui sinu kaart on samuti selline ja mõttetu punane joon sind häirib, võid mürataseme näitamise statistikaaknas keelata, eemaldades &kwifimanager;i peaaknas märke menüükirje <menuchoice
|
|
> <guimenu
|
|
> Seadistused </guimenu
|
|
> <guimenuitem
|
|
> Müragraafiku näitamine statistikaaknas </guimenuitem
|
|
> </menuchoice
|
|
> eest.</para>
|
|
</sect2>
|
|
<sect2 id="config-edit">
|
|
<title
|
|
>Seadistuste redaktor</title>
|
|
<para
|
|
>Kui valid <menuchoice
|
|
> <guimenu
|
|
>Seadistused</guimenu
|
|
> <guimenuitem
|
|
>Seadistuste redaktor</guimenuitem
|
|
> </menuchoice
|
|
>, ilmub &kwifimanager;i <link linkend="control-center"
|
|
>juhtimismoodul</link
|
|
>. Kui sa ei ole administraator (<systemitem class="username"
|
|
>root</systemitem
|
|
>), ilmub ka aknake, mis soovib, et sa annaksid administraatori (<systemitem class="username"
|
|
>root</systemitem
|
|
>) parooli. See on vajalik sellepärast, et seadistustemoodul võimaldab muuta võrguühendusi ja kasutab selleks programmi <userinput
|
|
>ifconfig</userinput
|
|
>, mis aga vajab administraatori õigusi.</para>
|
|
</sect2>
|
|
<sect2 id="misc">
|
|
<title
|
|
>Mitmesugust</title>
|
|
<para
|
|
>Siin on mõned väiksemad asjad, mida ometi on vaja hingelt ära öelda.</para>
|
|
<sect3 id="acoustic-scanning">
|
|
<title
|
|
>Akustiline jälgimine</title>
|
|
<para
|
|
>Kõigepealt tasub mainida sellist võimalust, nagu <guilabel
|
|
>Akustiline jälgimine</guilabel
|
|
>. Kui see on sisse lülitatud, teisendatakse ühenduse kvaliteet helisignaaliks. Signaali parem kvaliteet tähendab helisignaali kõrgemal sagedusel ja tihedamini. Kui oled kunagi vaadanud Star Trek(tm) seriaali, siis sarnaneb see veidi <quote
|
|
>trikorderiga</quote
|
|
>. </para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="logging">
|
|
<title
|
|
>Võrgu logimine</title>
|
|
<para
|
|
>Teine võimalus on võrgu logimine. See tähendab seda, et &kwifimanager; logib võrgu nime, millega ühendust võtad, alati, kui võrku vahetad. See on eriti kasulik siis, kui otsid erilist võrku nimega <quote
|
|
>SUVALINE</quote
|
|
>. Selles režiimis logib kaart võrku, mida ta eest leiab. Logifaili asukoht on <filename class="directory"
|
|
>$<envar
|
|
>HOME</envar
|
|
>/.kde/share/apps/kwifimanager/wireless-log</filename
|
|
>. </para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3>
|
|
<title
|
|
>Traadita võrgu keelamine</title>
|
|
<para
|
|
>Kaardi saab täiesti välja lülitada, kui valida menüükäsk <guimenu
|
|
>Fail</guimenu
|
|
> <guimenuitem
|
|
>Raadio väljalülitamine</guimenuitem
|
|
>. Sellega lülitatakse välja kaardi saatja, mis tähendabki tegelikult kaardi enda väljalülitamist, aidates muu hulgas veidi vähendada energiavajadust. Seda saab kasutada ainult siis, kui sinu kaart toetab omadust <computeroutput
|
|
>txpower</computeroutput
|
|
>.</para>
|
|
</sect3>
|
|
</sect2>
|
|
</sect1>
|
|
<sect1 id="systrayicon">
|
|
<title
|
|
>Süsteemse salve ikoon</title>
|
|
<para
|
|
>&kwifimanager;i käivitamisel tekib väike ikoon süsteemsesse salve. See sisaldab osaliselt peaakna infot, nimelt tulpgraafikut ja lisavõimalusena signaalitugevust. Hiirekursorit hetkeks ikooni kohale seisma jättes ilmub kohtspikker, mis näitab võrgu nime, millega oled parajasti ühendatud. Seda, kas signaalitugevust näidatakse või mitte, saab määrata menüükäsuga <guimenu
|
|
>Seadistused</guimenu
|
|
>-><guimenuitem
|
|
>Tugevuse näitamine süsteemses salves</guimenuitem
|
|
>.</para>
|
|
<para
|
|
>Kui oled seadistanud &kwifimanager;i jääma tööle süsteemses salves pärast klõpsamist nupule <guibutton
|
|
>X</guibutton
|
|
>, jääb ikoon sinna igal juhul alles, kui sa ei vali just menüükäsku <guimenu
|
|
>Fail</guimenu
|
|
>-><guimenuitem
|
|
>Sulge</guimenuitem
|
|
>.</para>
|
|
<para
|
|
>Peaakna saab süsteemsesse salve peita klõpsuga ikoonile. Samamoodi saab peaakna ka uuesti avada.</para>
|
|
</sect1>
|
|
<sect1 id="control-center">
|
|
<title
|
|
>Juhtimismoodul</title>
|
|
<para
|
|
>&juhtimiskeskus;e moodul on vahest &kwifimanager;i komplekti kõige tulusam osa. Siin on võimalik tegelikult muuta oma traadita &LAN;-i kaardi põhilisi seadistusi. Moodul võib hallata kuni kümmet sõltumatut seadistust kaardi kohta. Kui sa nii palju seadistusi ei vaja, võid nende arvu kahandada kirjet <guilabel
|
|
>Seadistuste arv</guilabel
|
|
> muutes. Kui oled traadita ühenduse seadistanud oma distributsiooni pakutava tööriistaga, suudab &juhtimiskeskus;e moodul tõenäoliselt selle tuvastada ning kehtivaid seadistusi ka näidata. Igal juhul on need siis kirjutuskaitstud, sest nende uuendamine ja muutmine lasub distributsiooni õlul ning juhtimismooduliga ei peaks neid torkima. Lisaks kümnele sinu enda määratavale seadistusele saab näidata lasta kuni viit eelnevalt määratud seadistust. Teistest eristamiseks on nende nimetuseks <guilabel
|
|
>Pakkuja x</guilabel
|
|
>. &juhtimiskeskus; võib isegi panna kaardi automaatselt tööle, kui käivitad mooduli. Kuna võrguühenduse loomine või katkestamine võib kujutada ohtu turvalisusele, saab moodulis midagi muuta ainult administraator (<systemitem class="username"
|
|
>root</systemitem
|
|
>).</para>
|
|
<sect2 id="configuration-tab">
|
|
<title
|
|
>Seadistuste kaardid</title>
|
|
<para
|
|
>Seadistused on jagatud kolmeks: <itemizedlist
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>üldised seadistused (näiteks võrgu nimi)</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>krüptoseadistused</para
|
|
> </listitem
|
|
> <listitem
|
|
> <para
|
|
>voolutarbe seadistused</para
|
|
> </listitem
|
|
> </itemizedlist
|
|
> Alljärgnevalt tutvustame kõiki osasid. </para>
|
|
<sect3 id="config_general">
|
|
<title
|
|
>Üldised seadistused</title>
|
|
<para
|
|
>Juhtimismooduli ülemine osa koosneb ühest kuni kümnest kaardist nimetustega <guilabel
|
|
>Seadistused 1</guilabel
|
|
> kuni <guilabel
|
|
>Seadistused 10</guilabel
|
|
>. Iga kaart sisaldab sinu WLAN-kaardi seadistust. Lisaks võib näha olla kuni viis pakkujaspetsiifilist seadistust, mis kannavad nimetusi <guilabel
|
|
>Pakkuja 1</guilabel
|
|
> kuni <guilabel
|
|
>Pakkuja 5</guilabel
|
|
>.</para>
|
|
<para
|
|
>Kõige tähtsamad asjad on alati näha. Krüpto- ja voolutarbe valikuid näeb ainult siis, kui vastavad võimalused on sisse lülitatud. Iga kaardi vahest tähtsaim osa on väli <guilabel
|
|
>Võrgu nimi</guilabel
|
|
>. Siin saab määrata, millisesse võrku soovitakse sisse logida. Määrata võib konkreetse võrgu nime, aga samahästi võib proovida otsida ka suvalist kättesaadavat võrku, kui määrata võrgu nimeks <userinput
|
|
>SUVALINE</userinput
|
|
>.</para>
|
|
<para
|
|
>Lisaks võrgu nimele tuleb määrata võrgu tüüp, kuhu sisse logitakse. Seda saab teha nuppudega rühmas <guilabel
|
|
>Toimimise režiim</guilabel
|
|
>. Võimalus <guilabel
|
|
>Hallatav</guilabel
|
|
> tähendab, et võrk koosneb püsijaamast, see tähendab niinimetatud <quote
|
|
>tugijaamast</quote
|
|
> (inglise keeles Access Point). See on kõige tavalisem firmavõrkude korral. Teine võimalus, <guilabel
|
|
>Ad-Hoc</guilabel
|
|
> tähendab, et võrk kujutab endast otseühendust arvutite vahel, milles tugijaamu ei ole. Ülejäänud kolme võimalust (<guilabel
|
|
>Järgur</guilabel
|
|
>, <guilabel
|
|
>Peamine</guilabel
|
|
> ja <guilabel
|
|
>Teisene</guilabel
|
|
>) kasutatakse vähe. Nende korral tasuks meeles pidada, et seadistused edastatakse lihtsalt programmile iwconfig ja et neid ei ole põhjalikult testitud. Kui miski ei tööta oodatult, võiksid sellest teada anda.</para>
|
|
<para
|
|
>Soovi korral võib määrata ka ühenduse kiiruse. <guilabel
|
|
>Auto</guilabel
|
|
> peaks üldiselt alati sobima, sest reeglina suudab kaart ise määrata sobiliku kiiruse. Kui aga avastad, et kiirus kipub iga mõne sekundi tagant muutuma (kui näiteks ühendus on kesine), siis võib ka kiiruse käsitsi määrata.</para>
|
|
<para
|
|
>Nende all asub väli <guilabel
|
|
>Ühendumisel käivitatakse skript:</guilabel
|
|
>, kuhu saab sisestada käivitatava skripti nime. See käivitatakse alati, kui klõpsad nuppu <guilabel
|
|
>Aktiveeri seadistus</guilabel
|
|
> ning lisaks sellele automaatselt ka siis, kui käivitad juhtimismooduli. Skriptil on administraatori (<systemitem class="username"
|
|
>root</systemitem
|
|
>) õigused. See võib tekitada probleeme, kui soovid käivitada mõne X'i rakenduse ning X-serveri õigused on parajasti mõne kasutaja, mitte aga administraatori omad. Sellised skriptid saab taolisel juhul korralikult toimivaks muuta, kui käivitada X'i rakendus käsuga <userinput
|
|
> <command
|
|
>tdesu</command
|
|
> <option
|
|
>-u</option
|
|
> <replaceable
|
|
>KASUTAJANIMI</replaceable
|
|
> <option
|
|
>-c</option
|
|
> <replaceable
|
|
>KÄSK</replaceable
|
|
> </userinput
|
|
>. Teine võimalus on anda X-serverile luba vastu võtta administraatorilt saabuvaid ühendusi. Seda saab teha programmiga <command
|
|
>xhost</command
|
|
>.</para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="config_crypto">
|
|
<title
|
|
>Krüptoseadistused</title>
|
|
<para
|
|
>Märkekast <guilabel
|
|
>Krüpto kasutamine</guilabel
|
|
> määrab, kas krüptimine on aktiveeritud või mitte. Märkimise korral saab kasutada nuppu <guibutton
|
|
>Seadista...</guibutton
|
|
>, mis võimaldab seadistada krüptimise üksikasjad. Nupule klõpsamise järel näed uues dialoogis järgmisi seadistusvõimalusi: </para>
|
|
<variablelist>
|
|
<varlistentry>
|
|
<term>
|
|
<guilabel
|
|
>Kasutatav võti:</guilabel>
|
|
</term>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Võimalik on määrata kuni neli salajast võtit igale seadistusele ning sellel väljal saab teada anda, millist neist tegelikult kasutada krüptitud pakettide saatmiseks. Kaart võib alati vastu võtta pakette, mis on krüptitud <emphasis
|
|
>suvalise</emphasis
|
|
> võtmega.</para>
|
|
<tip
|
|
><para
|
|
>Asümmeetriline krüptimine ehk erinevate võtmete kasutamine saatmiseks ja saamiseks on võimalik, kui seadistad tugijaama pakette saatma teistsuguse võtmega kui kaardi. Kontrolli aga, et partnerjaamadel on vajalik võti olemas.</para
|
|
></tip>
|
|
</listitem>
|
|
</varlistentry>
|
|
<varlistentry>
|
|
<term>
|
|
<guilabel
|
|
>Krüptorežiim:</guilabel>
|
|
</term>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Kui krüptimine on lubatud, saab sisenevaid krüptimata pakette kahel moel käsitleda: vastu võtta või ära visata. Kui määrata kaardile režiim <guilabel
|
|
>Avatud</guilabel
|
|
>, jälgib kaart ka krüptimata pakette, <guilabel
|
|
>Piiratud</guilabel
|
|
> lubab aga ainult krüptitud võrgupakette, kõik muud paketid visatakse ära.</para>
|
|
</listitem>
|
|
</varlistentry>
|
|
<varlistentry>
|
|
<term>
|
|
<guilabel
|
|
>Krüptovõtmed:</guilabel>
|
|
</term>
|
|
<listitem>
|
|
<para
|
|
>Selles kastis saab määrata krüptimisel kasutatavad salajased võtmed. Paroolide kaitsmiseks näidatakse nende sisestamisel ainult tärne. &kcontrolcenter;e moodul üritab automaatselt tuvastada, kas soovid sisendi pikkuse kontrollimiseks määrata stringi või kuueteistkümnendsüsteemis arvu: stringivõtmed on tavaliselt 5 või 13 märgi pikkused (vastavalt 64- või 128-bitise võtme pikkus), 16-süsteemis väärtused aga 10 või 26 märgi pikkused (palun ära kirjuta 16-süsteemis võtmete ette <quote
|
|
>0x</quote
|
|
>).</para>
|
|
</listitem>
|
|
</varlistentry>
|
|
</variablelist>
|
|
<para
|
|
>Arvesta kindlasti sellega, et rakenduse loomupärane krüptotoetus (WEP ehk Wireless Equivalent Privacy) ei ole just väga turvaline. Vaata täpsemalt <xref linkend="wep"/>.</para>
|
|
</sect3>
|
|
<sect3 id="config_power">
|
|
<title
|
|
>Voolutarbe seadistused</title>
|
|
<para
|
|
>Viimane kirjeldamist vajav seadistuse element on energiahaldus. Kui märkida kast <guilabel
|
|
>Voolutarbe juhtimise lubamine</guilabel
|
|
>, ilmub uus dialoog mõningate energia säästmist võimaldavate valikutega. Esimesed kaks sisendvälja <guilabel
|
|
>Uinumise aegumine</guilabel
|
|
> ja <guilabel
|
|
>Ärkveloleku periood</guilabel
|
|
> määravad perioodilisuse, millega võrk jälgib arvuti traadita &LAN;-i kaarti. Kaart lülitab raadioantenni välja nii paljudeks sekunditeks, kui seda määrab väli <guilabel
|
|
>Uinumise aegumine</guilabel
|
|
>. Hiljem aktiveeritakse see taas <guilabel
|
|
>ärkveloleku periood</guilabel
|
|
>iks ning siis uurib see võrguühendust. Kui ühendust ei leita, lülitutakse taas unele ning tsükkel algab otsast peale. All asuv kast <guilabel
|
|
>Pakettide vastuvõtmine</guilabel
|
|
> lubab määrata, milliseid pakette kaart peaks ärkveloleku ajal jälgima. Valikuteks on <guilabel
|
|
>Ainult üksikedastus</guilabel
|
|
> (sel juhul jälgib kaart ainult neid pakette, mis on spetsiaalselt talle saadetud), <guilabel
|
|
>Ainult multi/leviedastus</guilabel
|
|
> (jälgib ainult pakette, mis on saadetud mitmele masinale ning viskab ära spetsiaalselt kaardile saadetud paketid) või <guilabel
|
|
>Mõlemad</guilabel
|
|
>. Enamasti peaks sobima vaikeväärtus <guilabel
|
|
>Mõlemad</guilabel
|
|
>.</para>
|
|
</sect3>
|
|
</sect2>
|
|
<sect2 id="auto-configuration">
|
|
<title
|
|
>&juhtimiskeskus;e mooduli automaatseadistused</title>
|
|
<para
|
|
>Soovi korral võib panna &kwifimanager;i initsialiseerima traadita &LAN;-i kaardi alati, kui käivitatakse &juhtimiskeskus;e moodul. Selleks märgi kast <guilabel
|
|
>Juhtimismooduli käivitamisel laaditakse olemasolev seadistus</guilabel
|
|
> ning vali hüpikkastist soovitud seadistuse number. Kui soovid, et kaart kohe seejärel initsialiseeritaks, klõpsa nupule <guilabel
|
|
>Aktiveeri seadistus</guilabel
|
|
>.</para>
|
|
</sect2>
|
|
<sect2 id="autodetect">
|
|
<title
|
|
>Seadme automaatne tuvastamine</title>
|
|
<para
|
|
>Selleks, et mingeid seadistusi muuta, peab &kwifimanager; teadma arvuti traadita &LAN;-i kaardi nime. Selle info võib käsitsi kirjutada väljale <guilabel
|
|
>Seadistused kehtivad liidesele:</guilabel
|
|
> (nt. <userinput
|
|
>eth1</userinput
|
|
> või <userinput
|
|
>wlan0</userinput
|
|
>), kuid &kwifimanager;il võib lasta liidest ka iseseisvalt tuvastada. Selleks klõpsa nupule <guilabel
|
|
>Tuvasta liides</guilabel
|
|
>. See uurib kaardi leidmiseks läbi kõik liidesed, mida <filename class="directory"
|
|
>/proc/net/dev</filename
|
|
> on kirja pannud. Otsimise tulemust näeb nupu kõrval asuval väljal. Kui see jääb tühjaks, siis kaarti ei leitud. Palun arvesta, et &kwifimanager; kasutab kaartide tuvastamiseks traadita võrgu laiendusi (Wireless Extensions). Kui sinu kaarti juhib wlan-ng pakett, näitab &kwifimanager; korrektset tulemust ainult siis, kui draiveril on traadita võrgu laiendustega ühilduv kiht. Kui süsteemis on mitu traadita LAN-i kaarti, peatatakse otsimine esimese kaardi leidmise järel. See tähendab, et kui soovid rakendada seadistusi mõnele muule kaardile kui see, mis leiti otsingu ajal, tuleb sul selle liidese nimi käsitsi sisestada.</para>
|
|
</sect2>
|
|
</sect1>
|
|
</chapter>
|
|
<chapter id="credits">
|
|
<title
|
|
>Litsents ja autorid</title>
|
|
<para
|
|
>Dokumentatsiooni autoriõigus ©: Stefan Winter <email
|
|
>mail@stefan-winter.de</email
|
|
></para
|
|
> &underFDL; &underGPL; <para
|
|
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
|
|
>bald@starman.ee</email
|
|
></para
|
|
>
|
|
</chapter>
|
|
<appendix id="further-information">
|
|
<title
|
|
>Lisainfot</title>
|
|
<para
|
|
>Selles lisas on veidi juttu traadita &LAN;-i sellistest asjadest, mis otseselt ei puuduta &kwifimanager;i.</para>
|
|
<sect1 id="macaddress">
|
|
<title
|
|
>MAC-aadress Ad-Hoc režiimis</title>
|
|
<para
|
|
>Esmapilgul tundub MAC-aadress väljal <guilabel
|
|
>Tugijaam</guilabel
|
|
> Ad-Hoc režiimis väärana, sest seal on MAC-aadressi kahe algusbaidi asemel <computeroutput
|
|
>02</computeroutput
|
|
>. Kuid tegelikult on see traadita &LAN;-i kaartide täiesti kindel ja lahutamatu omadus.</para>
|
|
<para
|
|
>Tavaliselt on kaart ühenduses <quote
|
|
>reaalse</quote
|
|
> tugijaamaga. Sellisel juhul näidatakse MAC-aadressi korrektselt. Kui minna Ad-Hoc (ehk <quote
|
|
>masin-masin</quote
|
|
>) režiimi, peab üks arvutitest teiste jaoks serverina toimima. Esimene võrgus olev arvuti ongi sel juhul server. Nii näevad kõik muud samasse Ad-Hoc võrku ühinevad arvutid seda esimest võrguserverina. Kuid kuna see ei ole <quote
|
|
>reaalne</quote
|
|
> server (see tähendab, ei ole püsivalt toimiv tugijaam), peavad ka kliendid teada saama, et tegemist ei ole püsiva võrguga. IEEE MAC-aadressi standardid pakuvad sellisele olukorrale lahenduse: MAC-aadressidel, mis ei ole globaalselt kehtivad, on üheks määratud bitt, mis näitab, et need aadressid on <quote
|
|
>lokaalselt administreeritavad</quote
|
|
>. See on ülekandejärjekorra teine bitt ning loogilise järjekorra seitsmes bitt, mistõttu 00 asemel on nüüd 02.</para>
|
|
<para
|
|
>Seda võib võrrelda näiteks mitte-globaalsete IP-aadressidega, näiteks <quote
|
|
>192.168.*.*.</quote
|
|
> </para>
|
|
<para
|
|
>Sestap leppisid traadita võrgunduse loojad jagada sellistele <quote
|
|
>virtuaalsetele</quote
|
|
> võrkudele MAC-aadressid, mis jäävad <quote
|
|
>lokaalselt administreeritavate</quote
|
|
> toimepiirkonda. Et virtuaalne MAC-aadress oleks siiski unikaalne, kasutati väikest nippi: muudeti ainult traadita &LAN;-i kaardi MAC-aadressi esimest segmenti ja kuna ülejäänud segmendid on nagunii üleilmselt unikaalsed, on neil seega unikaalne aadress ning nad võivad toimida võrguserveritena.</para>
|
|
</sect1>
|
|
<sect1 id="wep">
|
|
<title
|
|
><acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-krüptograafia ja turvakaalutlused</title>
|
|
<para
|
|
><acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-krüptograafia ei ole just kõige turvalisem asi. Üks krüptoanalüütikute hiljutisi uurimusi nimetas selle krüptoalgoritmi <quote
|
|
>lasteaiakrüptograafiaks</quote
|
|
>. Tegelikult on olemas isegi tarkvara, mis kasutab ära selle krüptostandardi võimsat turvaauku. See jälgib krüptitud võrguliiklust, analüüsib seda ja vaid mõne tunniga muugib lahti parooli ning võib võrguliiklust vabalt jälgida. Mida rohkem on võrgus liiklust, seda lihtsam on parooli lahti muukida - nimelt on mõned paketid erakordselt nõrgad, kandes halba niinimetatud initsialiseerimisvektorit (IV). Uuemad tugijaamad üritavad selliseid halbu IV-sid vältida, mistõttu selle turvaaugu ärakasutamine on muutunud raskemaks.</para>
|
|
<para
|
|
>Kui sa tunned tõsiselt turvalisuse pärast muret, <emphasis
|
|
>ära</emphasis
|
|
> kasuta <acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-i. Aga kui sa paned püsti lihtsalt paarist arvutist koosneva koduvõrgu, siis kõlbab usutavasti <acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
> ka päris hästi.</para>
|
|
<para
|
|
><acronym
|
|
>WEP</acronym
|
|
>-ile on mitmeid alternatiive. Juba selle järglased WPA ja WPA2 on palju parema disainiga ning kaitsevad võrguliiklust palju paremini. Kui soovid suuremat turvalisust, võid kasutada <acronym
|
|
>SSH</acronym
|
|
>-d. <acronym
|
|
>SSH</acronym
|
|
> on programmikomplekt, mis krüptib andmed omaenda väga turvalise algoritmiga. Teine võimalus on kasutada <acronym
|
|
>PPTP</acronym
|
|
>-d ehk kakspunkt-tunneldusprotokolli (inglise keeles Point-to-Point-Tunneling). Siiski on jõutud järeldusele, et ka <acronym
|
|
>PPTP</acronym
|
|
> ei ole turvalisuse mõttes päris kindel asi. Ja muidugi võib krüptitud ühenduste jaoks rajada IPSec tunneli (VPN-ühenduse). Vähemalt praegu tundub selle krüptimine olevat väga turvaline ja paindlik.</para>
|
|
</sect1>
|
|
</appendix>
|
|
<appendix id="compile">
|
|
<title
|
|
>Kompileerimine ja paigaldamine</title
|
|
> &install.intro.documentation;
|
|
&install.compile.documentation;</appendix
|
|
> &documentation.index;</book>
|