tde-i18n/tde-i18n-et/docs/tdebase/kinfocenter/memory/index.docbook

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd" [
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<article lang="&language;">
<title
>Mälu info</title>
<articleinfo>

<authorgroup>
<author
>&Mike.McBride;</author>

<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@online.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 

</authorgroup>
        
<date
>2002-02-13</date>
<releaseinfo
>3.00.00</releaseinfo>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KControl</keyword>
<keyword
>mälu</keyword>
<keyword
>süsteemi info</keyword>
</keywordset>
</articleinfo>

<sect1>
<title
>Mälu info</title>

<para
>See moodul näitab hetke mälukasutust. Seda uuendatakse pidevalt ja nii võib sellest olla kasu teatud rakenduste käivitamisel probleemide tuvastamiseks.</para>

<sect2 id="memory-intro">
<title
>Mälutüübid</title>

<para
>Esimene asi, mida tuleks silmas pidada, on tõik, et eksisteerib kaht tüüpi <quote
>mälu</quote
>, mida operatsioonisüsteem ja selle raames töötavad rakendused kasutada saavad.</para>

<para
>Esimene tüüp on füüsiline mälu. See on mälu, mis paikneb arvutikarbi sees mälukiipidel. See on <acronym
>RAM</acronym
> (lühend, mis tähendab muutmälu, inglise keeles Random Access Memory), mille sa ostsid juba koos arvutiga.</para>

<para
>Teine tüüp on virtuaalne või saalemälu. See mälublokk kujutab endast tegelikult osa kõvakettast. Operatsioonisüsteem reserveerib endale osa kõvakettast, mis kannab nimetust <quote
>saaleala</quote
>. Operatsioonisüsteem võtab virtuaalmälu (ehk saaleala) kasutusele, kui tal füüsilist mälu napib. Põhjus, miks seda nimetatakse <quote
>saalemäluks</quote
>, seisab selles, et operatsioonisüsteem võtab osa andmeid, mida tema hinnangul sul mõnda aega vaja ei lähe, ja salvestab need kettal reserveeritud alale. Seejärel võtab operatsioonisüsteem kasutusele uued andmed, mida sa parajasti rohkem vajad, aga kui sul peaks vanu andmeid vaja minema, on need samuti saadaval, <quote
>saalides</quote
> sel moel edasi-tagasi. Virtuaal- ehk saalemälu ei ole nii kiire kui füüsiline mälu, seepärast püüab operatsioonisüsteem hoida andmeid (eriti sagedamini kasutatavaid andmeid) füüsilises mälus.</para>

<para
>Kogumälu koosneb füüsilise ja virtuaalse mälu summast.</para>

</sect2>

<sect2 id="memory-use">
<title
>Mäluinfo moodul</title>

<para
>See aken on jagatud põigiti ülemiseks ja alumiseks pooleks.</para>

<para
>Ülemine osa näitab füüsilise mälu hulka, vaba füüsilist mälu, jagatud mälu ja puhvrimälu.</para>

<para
>Kõik neli väärtust on toodud ära nii baitide kui megabaitidena ( 1 megabait võrdub veidi enam kui 1 000 000 baidiga).</para>

<para
>Alumises osas on näha kolm graafikut: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Mälu kokku</guilabel
> (füüsilise ja virtuaalse mälu summa).</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Füüsiline mälu</guilabel
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Virtuaalmälu ehk <guilabel
>saaleala</guilabel
>.</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Roheline piirkond tähistab vaba ja punane kasutusel olevat ala.</para>

<tip
><para
>Mõlema mälutüübi täpsed väärtused ei ole eriti olulised ning need ka muutuvad pidevalt. Kui sa seda lehekülge silmitsed, jälgi trende.</para>

<para
>Kas arvutil on piisavalt vaba mälu (rohelist ala)? Kui mitte, võiksid suurendada saaleala või lisada füüsilist mälu.</para>

<para
>Kui su arvuti tundub olevat aeglane, vaata, kas füüsiline mälu on otsakorral ja lisaks sellele tundub ka kõvaketas pidevalt töötavat. Kui see on nii, on ilmne, et sul ei jagu füüsilist mälu ja arvuti tugineb tugevasti aeglasemale virtuaalmälule ka sagedamini kasutatavate andmete puhul. Füüsilise mälu suurendamine aitab märgatavalt parandada arvuti töökiirust.</para
></tip>

</sect2>

</sect1>

</article>