<para><glossterm>Artikkel</glossterm> nagu ajalehes. Omamoodi eriline <glossterm>artikkel</glossterm> on järg, mis õigupoolest ei ole <glossterm>artikkel</glossterm>, vaid tavaline e-mail.</para>
<para>Omaenda artikli kustutamine uudisteserverilt. Uudistelugeja genereerib spetsiaalse juhtteate, mis annab serverile korralduse artikkel kustutada.</para>
<para>Artikli postitamine mitmesse uudistegruppi. Seda peetakse enamasti halvaks kombeks, sest see häirib uudistegruppide teemapõhiseid seoseid.</para>
<para><glossterm>Artikleid</glossterm> ei saa juba kõvaketta ruumi piirangute tõttu igavesti hoida. Seepärast on enamikul arvutitel olemas programm <application>expire</application>. See lubab kustutada kõik artiklid, mis on vanemad kui määratud arv päevi. &knode; pakub mõistagi samuti sellist võimalust.</para>
<para><acronym>KKK</acronym> on lühend, mis tähendab <quote>Korduma Kippuvad Küsimused</quote> (inglise keeles Frequently Asked Questions ehk FAQ).</para>
<para><acronym>GNKSA</acronym> kujutab endast omamoodi uudistelugeja kvaliteedimärki. Selle kohta leiab täpsemat infot aadressilt <ulink url="http://www.gnksa.org">http://www.gnksa.org</ulink>.</para>
<para><glossterm>Artikli ID</glossterm> on märge, mis võimaldab uudisteserveril artikli üheselt tuvastada. <glossterm>Artikli ID</glossterm> ei tohi kogu Usenetis esineda uuesti umbes kahe aasta jooksul. Vigane või topeltesinev <glossterm>artikli ID</glossterm> võib tekitada artikleid edastades probleeme ja isegi varasemaid artikleid üle kirjutada.</para>
<para>Omamoodi teadetetahvel Usenetis konkreetse teema või teemarühmaga. See on koht, kuhu saadetakse ehk postitatakse <glossterm>artiklid</glossterm>.</para>
</glossdef>
</glossentry>
<glossentry id="gloss-newsreader">
<glossterm>Newsreader (uudistelugeja)</glossterm>
<glossdef>
<para>Rakendus <glossterm>uudiste</glossterm> lugemiseks ja kirjutamiseks.</para>
<para>Omamoodi aadress, millel rakendus jälgib andmete liikumist ja ühendusi teiste arvutitega. Standardport uudistelugeja ja uudistelugeja vaheliseks ühenduseks on 119.</para>
<para>Digitaalne allkiri. Seda saab kasutada kontrollimaks, ega dokumenti ei ole muudetud pärast signatuuri andmist või kas ikka on tegemist autori originaaltekstiga.</para>
<para><glossterm>Artikkel</glossterm>, mis on saadetud Usenetti või iseendale. Uudistegruppi <glossterm>artiklit</glossterm> saates tegeldaksegi <quote>postitamisega</quote>.</para>
<para>See tähendab artikli tsiteerimist, millele vastatakse. Algupärast <glossterm>artiklit</glossterm> tsiteerides saab teha selgemaks, millisele lõigule sinu tekst osutab.</para>
<para><glossterm>Signatuur</glossterm> on autori isiklik allkiri, mis on lisatud artikli tavalisele sisule. See on omamoodi visiitkaart, sisaldades sageli e-posti aadressi, kodulehekülje <acronym>URL</acronym>-i või muid isiklikke andmeid. <glossterm>Signatuur</glossterm> ei tohiks olla pikem kui neli rida. <glossterm>Signatuur</glossterm>i ei tohiks segi ajada <glossterm>PGP signatuur</glossterm>iga.</para>
<para>See tähendab olemasoleva artikli ülekirjutamist. Uudistelugeja genereerib erilise artikli, mille päises on juhtsõnum, mis annab uudisteserverile korralduse kirjutada olemasolev artikkel käesolevaga üle.</para>