<para>&kalzium; on rakendus, mis näitab keemiliste elementide perioodilisussüsteemi (Mendelejevi tabel). &kalzium;i saab kasutada info otsimiseks elementide kohta või tutvumiseks süsteemi ja tabeli olemusega.</para>
<para>&kalzium; pakub sulle kõikvõimalikku infot perioodilisussüsteemi (Mendelejevi tabeli) kohta. Selles võib otsida mitmesugust teavet keemiliste elementide kohta ning kasutada ka nende uurimiseks visuaalseid vahendeid. Rakendus on vabavara ning käib &GNU; Üldise Avaliku Litsentsi alla. </para>
<para>Perioodilisustabelit saab visuaalselt haaratavamaks muuta blokke, rühmi, happelisust, kristallstruktuuri või agregaatolekuid eri värvidega tähistades. Samuti saab luua jooniseid, mis näitavad elementide omadusi (aatommass, tihedus, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsus). Võib minna ka ajas tagasi ja uurida, millised elemendid mingil ajahetkel tuntud olid. Võimalik on välja arvutada molekulide molekulmass. </para>
<para>Selline näeb &kalzium; välja, kui käivitad selle esimest korda kas K menüüst (Õppeprogrammid->Teadus->&kalzium;) või avades kiirklahviga <keycombo action="simul">&Alt;<keycap>F2</keycap></keycombo> käsu käivitamise akna ja sinna <command>kalzium</command> kirjutades.</para>
<para>&kalzium; on jagatud vasakul asuvaks külgribaks (punane 1) ja tabeliks (sinine 2), mis näitab perioodilisussüsteemi elemente. Standardne menüüriba võimaldab valida, mida näidata, olekuriba annab teada faktid. Külgriba saab peita menüükäsuga <menuchoice> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Peida külgriba</guimenuitem> </menuchoice>. </para>
<para>Hiirt tabeli kohal liigutades näed kohtspikrit vastava elemendi pildiga (kui see on olemas), järjekorranumbri ja massiga. Külgribal näeb aktiivse elemendi ülevaadet kaardil <guilabel>Ülevaade</guilabel>. </para>
<para>Tabelit võib lasta esitada mitmel viisil: perekondade või rühmade kaupa, kristallstruktuuri või happelisuse järgi &etc; Seda saab muuta menüüst <menuchoice> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Välimus</guimenuitem> </menuchoice>. </para>
<para>Kui soovid näha fakte mõne elemendi kohta, klõpsa sellele tabelis ning näedki infodialoogi. </para>
<para>Menüükäsuga <menuchoice> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Sea andmed graafikule</guimenuitem> </menuchoice> saab luua andmegraafiku. Sinu valida on, mida joonistada Y-teljel, ning sa saad valida elementide vahemiku, mille kohta vastavaid andmeid X-teljel näidatakse. Siinne pilt näitab elementide 1 kuni 111 massi. </para>
<para>Sõnaraamat (<menuchoice> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Sõnaraamat</guimenuitem> </menuchoice>) selgitab olulisemaid keemiatermineid ning tutvustab pildis ja sõnas levinumaid laboritööriistu.</para>
<para>&kalzium;i on väga lihtne kasutada. See on spetsiaalselt loodud igas vanuses õppuritele väikeseks hõlpsasti ja kiiresti kasutatavaks andmebaasiks.</para>
<para>Infodialoogi saab avada, kui klõpsad &HVN;ga mõnele elemendile. Seda saab avada ainult siis, kui sees on režiim <guilabel>Ülevaade</guilabel> või kui külgriba on peidetud. Dialoog näitab infot elemendi kohta. Dialoogi allosas olevate nuppudega või hiirerattaga saad dialoogi sulgemata võtta ette järgmise või eelmise elemendi.</para>
<para><guilabel>Ülevaade</guilabel> näitab kõige olulisemat infot elemendi kohta. Keskel on näha elemendi sümbol, järjekorranumber paikneb ülal vasakul. All vasakul näeb elemendi nime, all paremal aga olulisemaid oksüdatsiooniastmeid ning elemendi aatommassi.</para>
<para>Kaardil <guilabel>Keemilised andmed</guilabel> näeb mõningat infot aatomi kohta. Kõigepealt on kirjas orbitaalstruktuur ehk <guilabel>elektronkonfiguratsioon</guilabel>. Sellele järgneb <guilabel>tihedus</guilabel>. </para>
<para>Sõltuvalt &kalzium;ile kättesaadavatest andmetest võib näha elemendi mitmesuguseid raadiuseid. Kovalentsiraadius on elemendi ioniseerimata aatomi raadius molekulis. Selle näiteks võib olla O ja H vahemaa vees. Aatomiraadius on aatomi enda raadius. Van der Waalsi raadius kahe ühelaadse aatomi vahemaa kahes võrdses molekulis, näiteks kaks süsinikuaatomit propaanis. Lõpuks võib olla ära toodud ka iooniraadius.</para>
<para>Elemendi mass on kõigi selle isotoopide keskmise mass (arvestades nende protsentuaalset osakaalu). </para>
<para>Mõnel elemendil on ka info isotoopide kohta. <variablelist>
<listitem><para>Poolestumisaeg on omane ainult ebastabiilsetele isotoopidele ja see tähendab aega, mille jooksul pooled isotoobid lagunevad. </para></listitem>
<listitem><para>Mõned isotoobid emiteerivad radioaktiivse lagunemise käigus osakesi. Igal lagunemisel vabaneb teatud kogus energiat, mis ongi siin kirjas koos lagunemise tüübiga. </para></listitem>
<para>Kaardil <guilabel>Muud</guilabel> leiab veel mitmesugust infot elemendi kohta, sealhulgas seda, millal see avastati, kui palju leidub seda maakoores, milline on selle keskmine mass (mass neutroni kohta) ja millest on see nime saanud.</para>
<para>Kui &kalzium;il on teada elemendi emissioonispekter, on see näha kaardi ülemises osas. Lainepikkus kahaneb vasakult paremale. Lainepikkused vahemikus 380 nanomeetrit (nm) kuni 780 nm on näha ka silmaga eristatavates värvides, näiteks 550 nm on roheline.</para>
<para>Spektrit saab suurendada-vähendada kahel viisil. Spektri all asuvate kerimiskastidega saab määrata selle algus- ja lõpplainepikkuse. Lisaks võib hiire vasakut nuppu all hoides lohistada hiirt üle spektri. Ala, mida Kalzium seejärel näitab, tähistab valge joon. Kui hiirenupu lahti lased, näitab &kalzium; valitud ala.</para>
<para>Lehekülje allosas paikneb nupp <guilabel>Ekspordi spekter pildina</guilabel>, millega saab parajasti nähaoleva spektri salvestada pildifailina.</para>
<para>Vaate vähedamiseks 10% võrra klõpsa spektri kohal hiire parema nupuga.</para>
<para>Nummerdamine tähendab perioodilisustabeli 18 rühma jagamise viisi. Võimalik on valida <guilabel>IUPAC</guilabel>, <guilabel>vana IUPAC</guilabel> või<guilabel>CAS</guilabel> või see hoopis välja lülitada.</para>
<para>Näidatava nummerdamise muutmiseks saab kasutada menüüs <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenu>Nummerdamine</guimenu> järgmisi võimalusi: <itemizedlist>
<listitem><para><guimenuitem>Nummerdamata</guimenuitem>: kui see on sisse lülitatud, puudub igasugune nummerdamine.</para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita IUPACit</guimenuitem> (vaikimisi): <acronym>IUPAC</acronym> on Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Uniooni lühend (inglise keeles <firstterm>International Union of Pure and Applied Chemistry</firstterm>). See organisatsioon määrab kindlaks enamiku keemias olulisi standardeid. Uus IUPACi süsteem annab igale rühmale araabia numbri vahemikus 1 kuni 18. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita CASi</guimenuitem>: <acronym>CAS</acronym> on <firstterm>Chemical Abstracts Service</firstterm>'i lühend. Selles on tähtedega A ja B tähistatud pearühma elemendid (A) ja siirderühma elemendid (B). Kuigi ametlik on <acronym>IUPAC</acronym>i numeratsioon, kasutatakse <acronym>CAS</acronym> varianti väga palju koolides ja laborites.</para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita vana IUPACit</guimenuitem>: vana IUPACi süsteem tähistas veerud rooma numbritega, millele järgnes täht <quote>A</quote> või <quote>B</quote>. Tulbad üks kuni seitse olid tähistatud <quote>IA</quote> kuni <quote>VIIA</quote>, tulbad 8 kuni 10 <quote>VIIIA</quote>, tulbad 11 kuni 17 <quote>VIIB</quote> ja tulp 18 <quote>VIII</quote>. Segaduse tõttu, mis tekkis vana IUPACi ja CASi süsteemi kasutamisel, võttis IUPAC kasutusele päris uue süsteemi. </para></listitem>
<para>&kalzium; näitab, millised elemendid kuuluvad millisesse <quote>plokki</quote> ja <quote>rühma</quote>, nende reaktsiooni happega ning seda, millises agregaatolekus (&ie; tahke, vedel või gaasiline) on element teatud temperatuuril.</para>
<para>Värviskeeme saab muuta menüüs <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Välimus</guimenuitem>. </para>
<listitem><para><guimenuitem>Värviskeem puudub</guimenuitem>: kõigil elementidel on ühesugune värv. Vaikevärvi saab muuta, kui valida <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>&kalzium;i seadistamine...</guimenuitem> </menuchoice> ja seal kaart <guilabel>Värvid</guilabel>. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita rühmi</guimenuitem>: igal rühmal on erinev värv. Rühm on perioodilisustabeli püsttulp. Standardtabelis on 18 rühma. Iga rühma elementidel on sarnane ülesehitus, mis annab neile ka sarnased omadused. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita plokke</guimenuitem>: iga plokki näidatakse erineva värviga. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita happelisust</guimenuitem>: erinev happelisus tähistatakse erineva värviga. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita perekonda</guimenuitem>: üheksat perekonda tähistatakse erinevate värvidega. </para></listitem>
<listitem><para><guimenuitem>Näita kristallstruktuuri</guimenuitem>: iga element tähistatakse vastavalt selle kristallstruktuurile. </para></listitem>
<para>Astmikuvaated näitavad elemente vastavalt allpool valitavale omadusele teatud astmelise värviskeemiga. Elemente, mille kohta andmed puuduvad, näidatakse hallina.</para>
<para>Sõnaraamat selgitab nii levinumate keemiamõistete kui ka laboratoorsete vahendite olemust. Akna vasakus osas on kirjed puukujuliselt: ülevalpool mõisted, nende all laboratoorsed tööriistad. </para>
<para>Sõnaraamatu ülaosas paikneb otsinguriba. Sinna midagi sisestades muutub ka kirjetepuu, näidates sinu sisestatuga sobivaid kirjeid. Otsinguriba vasakus servas paiknev väike nupp puhastab selle. </para>
<para>Dialoog <guimenuitem>Andmegraafik</guimenuitem> võimaldab kujutada elementide infot graafiliselt. X-telg näitab elemente (esimesest kuni sinu valitud arvuni). Dialoogis saab määrata, milline element peaks olema esimene ja milline viimane. Vaates ei muutu midagi enne seda, kui klõpsad nupule <guibutton>Joonista</guibutton>. </para>
<para>Leitud vastust näidatakse akna parempoolses osas. Nagu näha, saab määrata ka koefitsiente, kusjuures vajaduse korral korrigeeritakse teiste koefitsientide väärtust. Lisaks võib kasutada elementide või elektronlaengute ümber ka sulge, nagu näitavad kaks viimast näidet.</para>
<para>Antud näites arvutatakse etüülalkoholi (tavaline alhohol) H<subscript>3</subscript>CH<subscript>2</subscript>OH massi. Selleks kirjuta lihtsalt valem tekstikasti ja vajuta klahvi Enter või klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>. Arvutamise tulemust näeb allpool.</para>
<para>Nagu näed, saab isegi mitu vastust. Üleval on näha valem ise: H<subscript>6</subscript>C<subscript>1</subscript>O<subscript>1</subscript>. Allpool on ära toodud selle elemendid, nende osakaal molekulis ning lõpuks ka molekuli mass.</para>
<para>Kohtspikris näeb molekuli elementide suhtelist massi. Antud näites moodustavad kuus vesinikku vaid 17,76% molekuli massist.</para>
<para>Ajatelg võimaldab teada saada, milliseid elemente mingil ajahetkel tunti. See näitab suurepäraselt, kuidas perioodilisustabel tasapisi arenes, kui aina uusi elementi avastati. Liugurit liigutades näed, et mõned elemendid kaovad, kui liugurit vasakule liigutada, ja ilmuvad taas, kui liugurit uuesti paremale nihutada. Ka arv muutub pidevalt.</para>
<para>Kindlasti märkad, et mõnda elementi ei ole näha isegi käesoleval aastal. See tähendab seda, et neid ei olegi veel avastatud, küll aga ette ennustatud nende olemasolu. </para>
<para>Agregaatoleku korral saab valida temperatuuri ja näha elementide olekut antud temperatuuril. Siis on võimalik hõlpsasti näha, kui palju ja millised elemendid on näiteks määratud temperatuuril tahked. Nii on võimalik selgusele jõuda, et näiteks väga madalal temperatuuril on peaaegu kõik elemendid tahked ning väga kõrgel vedelikud või isegi gaasilised. </para>
<para>Legendi näitamise või peitmise käsk võimaldab vaadata kasutatava skeemi (rühmad, blokid, happelisus) skeemi. Vaikimisi legendi näidatakse, kui sa selle aga peidad, jääb see peidetuks seni, kuni otsustad uuesti seda näidata lasta. &kalzium; peab sinu valiku meeles ka järgmise käivitamise ajal. </para>
<para>&kalzium;il on hulk seadistamisvõimalusi, millele pääseb ligi menüükäsuga <menuchoice> <guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>&kalzium;i seadistamine...</guimenuitem> </menuchoice></para>
<para>Kaardil <guilabel>Ühikud</guilabel> saab valida meelepärased ühikud: energiat mõõdetakse vaikimisi näiteks kJ/mool, kuid sa võid eelistada ühikuna eV, samuti on temperatuur vaikimisi Kelvinites, kuid sa võid valida ka Celsiuse, Fahrenheiti, Réaumuri või Rankine'i skaala. Viimast kaht tänapäeval eriti sageli ei kasutata, kuid vahel võib neid siiski kohata. Lisaks annab see aimu, et ka temperatuur ei ole midagi absoluutset. See, milliseid ühikuid kasutada, ei ole rakenduse seisukohalt oluline - peaasi, et sul endal mugavam oleks. </para>
<para>Ei, kindlasti mitte. Kuid autoril ei ole midagi selle vastu, kui saadad talle tänusõnadega e-kirja või e-kaardi. &kalzium; käib <ulink url="http://www.gnu.org/licenses/licenses.html#GPL">GPL</ulink> litsentsi alla, nii et selle eest ei ole vaja ka kunagi maksma hakata.</para>
<para>Ei, niipea küll mitte. Aga soovi korral võid lähteteksti endale tõmmata ja teha ise &Windows; versioon valmis. See ei peaks valmistama väga suuri raskusi, sest rakendus on kirjutatud Trolltechi &Qt; teeke kasutades. Aga milleks sulle üldse &Windows; vajalik on? Hangi endale uusim &Linux; ja naudi parimat, mis maailmal sulle pakkuda on.</para>
<para>Kui leiad rakendusest vea või arvad, et midagi võiks teisiti või paremini olla, saada mulle e-kiri aadressil <email>&Carsten.Niehaus.mail;</email>. </para>
<para>&kalzium;i võib leida internetis <ulink url ="http://edu.kde.org/kalzium">&kalzium;i koduleheküljelt</ulink> ning see on osa &kde;-Edu projektist.</para>
<para>Muudatuste nimekirja leiab &kalzium;iga kaasas käivast muudatuste logist (<filename>ChangeLog</filename>).</para>
