<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@online.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>See moodul võimaldab seadistada hiirt või mõnda muud selle funktsioonidega osutusseadet (juhtkuul, sülearvuti plaadike vms).</para>
<para>Moodul jaguneb mitmeks kaardiks: <link linkend="mouse-general">Üldine</link>, <link linkend="cursor-theme">Kursoriteema</link>, <link linkend="mouse-advanced">Muud</link> ja <link linkend="mouse-navigation">Hiire liigutamine</link>. Kaarte võib olla rohkemgi, kui sul on Logitechi hiir või juhtkuul, mille korral on võimalikud teatud eriseadistused. </para>
<listitem><para>Kui oled vasakukäeline, võid ära vahetada hiire <mousebutton>vasaku</mousebutton> ja <mousebutton>parema</mousebutton> nupu funktsioonid, valides võimaluse <quote>Vasakukäeline</quote>. Kui osutusseadmel on enam kui kaks nuppu, puudutab see valik ainult <mousebutton>vasakut</mousebutton> ja <mousebutton>paremat</mousebutton> nuppu. Näiteks kui sul on kolme nupuga hiir, siis <mousebutton>keskmise</mousebutton> nupu funktsioonid jäävad samaks.</para>
<listitem><para>Selle sisselülitamisel hakkab kerimisratas (kui see on olemas) tööle vastupidiselt (see tähendab, et kui varem näiteks hiireratast enda poole tõmmates oli tulemuseks lehekülje kerimine allapoole, siis nüüd hakatakse seda üles kerima). See võib olla kasulik ebatavalisemate X-serveri seadistuste korral. </para>
<para>Kui see on märkimata, avab ikoonid/failid üksainus klõps hiire <mousebutton>vasaku</mousebutton> nupuga. See vaikekäitumine sobib hästi kokku ka enamiku veebilehitsejate pruugiga viitade avamisel. Märkimise korral aga avab ikoonid/failid topeltklõps, ühekordne klõps vaid valib ikooni või faili. See on käitumine, mis võib sulle olla tuttav muudest töölaua keskkondadest või operatsioonisüsteemidest.</para>
<para>See on &kde; vaikeseadistus: faili avab ühekordne klõps selle ikoonil. Kui soovid faili lohistada, saab seda teha klõpsuga ning nuppu lahti laskmata hiirt liigutades. Faili saab valida ka kombinatsiooniga <keycombo action="simul">&Ctrl;<mousebutton>parem</mousebutton></keycombo> nupp või hiirega faili/ikooni ümber kasti joonistades. Ikoone saab lasta ka automaatselt valida võimalust <guilabel>Ikoonide automaatne valimine</guilabel> sisse lülitades, millest tuleb juttu allpool.</para>
<tip><para>Üldjuhul on mõttekas see lubada, sest nii saab parema visuaalse tagasiside ning kindlustunde, et kui nüüd klõpsata, siis tõesti midagi juhtub.</para></tip>
<para>Nagu öeldud, saab juhul, kui <guilabel>Ühekordne klõps failide ja kataloogide avamiseks</guilabel> sisse lülitada, valida ikoone nende ümber kasti joonistades või kombinatsiooni <keycombo action="simul">&Ctrl;<mousebutton>hiire parem nupp</mousebutton></keycombo> kasutades. Kui sul on vaja pidevalt ikoone valida, tasuks siinne võimalus sisse lülitada, sest see lubab ikoone valida automaatselt vaid hiirt nende kohale seisma jättes. Liuguriga <guilabel>Viivitus:</guilabel> saab määrata aja, mille möödudes ikoonid automaatselt valitakse. </para>
<note><para>Selle kaardi võimalused ei pruugi olla kasutatavad kõigis süsteemides. Võimalik, et sinu süsteemi tuleb uuendada kursoriteemade toetuse võimaldamiseks. </para></note>
<para>Kui sul on mingeid omaenda kursoriteemasid, saab neid paigaldada ja eemaldada nimekirjakasti all asuvate nuppudega. Arvesta, et vaiketeemasid eemaldada ei saa. </para>
<para>See võimalus lubab muuta suhet hiirekursori ekraanil läbitava teekonna ning seadme enese (hiir, juhtkuul või mõni muu osutusseade) liikumise vahel.</para>
<para>Mida suurem väärtus, seda suurema teekonna kursor ekraanil läbib ka seadme väga vähese liikumise korral.</para>
<tip><para>Kordaja vahemikus <guilabel>1x</guilabel> kuni <guilabel>3x</guilabel> sobib enamikule süsteemidele. Suurem kordaja kui <guilabel>3x</guilabel> võib muuta kursori kontrolli all hoidmise keerukaks.</para></tip>
<para>Lävi on väikseim vahemaa, mida hiirekursor peab ekraanil läbima, enne kui kiirendus toimima hakkab. Kui vahemaa jääb lävest vähemaks, liigub hiir, nagu oleks kiirenduseks määratud <guilabel>1x</guilabel>.</para>
<para>Niisiis, kui liigutad osutusseadet (⪚ hiirt) väga vähe, võid suurepäraselt kontrollida hiire liikumist ekraanil, suurem liigutamine aga põhjustab hiirekursori kiire tormamise teise kohta.</para>
<para>Läve väärtust saab muuta nii liuguriga kui sellest vasakul pool asuva kerimiskastiga.</para>
<tip><para>Üldiselt on mõttekas <guilabel>Kursori kiirendus</guilabel> seada seda kõrgemale, mida suurem on <guilabel>Kursori lävi</guilabel>. Näiteks <guilabel>Kursori lävi</guilabel> 4 pikslit sobib väga hästi, kui <guilabel>Kursori kiirendus</guilabel> on 2x, kuid 3x puhul oleks parem 10 pikslit.</para></tip>
<para>See on maksimaalne aeg kahe klõpsu vahel, et &kde; tunnistaks selle veel topeltklõpsuks. Kui klõpsad kaks korda ning nende vahele jääv aeg on väiksem kui siinmääratu, peab &kde; seda topeltklõpsuks. Kui see on suurem kui siinmääratu, hindab &kde; neid kaheks <emphasis>eraldiseisvaks</emphasis> üksikklõpsuks.</para>
<para>Kui <itemizedlist> <listitem><para>klõpsad hiirega</para></listitem> <listitem><para>lohistad aja jooksul, mis on määratud võimalusega <guilabel>Lohistamise käivitamise aeg</guilabel> ja </para></listitem> <listitem><para>liigud (pikslites) vähemalt nii kaugele, nagu on määratud võimalusega <guilabel>Lohistamise käivitamise distants</guilabel></para> </listitem> </itemizedlist> lohistab &kde; valitud elemendi uude kohta.</para>
<para>Sellel kaardil on võimalik seadistada numbriklaviatuuri (asub tavaliselt klaviatuuri paremas servas) toimima otsekui hiir. See võib tulla kasuks, kui kasutad seadet, kus muud osutusseadet polegi, või kui sa ei oska numbriklaviatuurile mingit mõistlikku rakendust leida. </para>
<para>Klaviatuuril hiiresimulatsiooni tekitamiseks tuleb <guilabel>Hiire liigutamine numbriklaviatuuriga</guilabel> sisse lülitada. Seejärel saab kasutada ka muid kaardi võimalusi ning soovi korral oma uue niinimetatud klaviatuurihiire käitumist täpsustada. </para>
<para>Numbriklaviatuuri nupud võimaldavad liikuda sellises suunas, nagu sa just parajasti tahad: nii üles, alla, vasakule, paremale kui ka diagonaalselt. Klahv <keycap>5</keycap> simuleerib osutusseadme (tavaliselt &HVN;ga tehtavat) klõpsu. Seda, millist nuppu emuleeritakse, saab muuta klahvidega <keycap>/</keycap> (&LMB;), <keycap>*</keycap> (&MMB;) ja <keycap>-</keycap> (&RMB;). Klahv <keycap>+</keycap> simuleerib valitud nupu topeltklõpsu. Klahv <keycap>0</keycap> on võimalik panna simuleerima valitud nupu allhoidmist (hõlbustab lohistamist) ning klahv <keycap>,</keycap> valitud nupu vabastamist. </para>
<para>Mõned Logitechi USB hiired pakuvad spetsiaalseid võimalusi, näiteks lülitumine suuremale resolutsioonile või juhtmeta olek. Kui KDE on paigaldatud teegi libusb toetusega, on näha üks lisakaart iga ühendatud ja toetatud hiire kohta. </para>
<para>Kõik seadmed kõiki võimalusi mõistagi ei toeta (tavaliselt ei paku juhtmeta seadmed resolutsiooni vahetamise võimalust ja otse loomulikult annavad ainult juhtmeta seadmed teada juhtmeta oleku parameetrites), mistõttu mõned kaardil leiduvad võimalused ei pruugi olla kasutatavad. </para>
<para>Kui hiir toetab resolutsiooni vahetamist, saab pruukida raadionuppude rühma <guilabel>Sensori tundlikkus</guilabel> ning lülitada võimaluste <guilabel>400 tolli kohta</guilabel> ja <guilabel>800 tolli kohta</guilabel> vahel. Kui valida <guilabel>800 tolli kohta</guilabel>, põhjustab hiire sama suur füüsiline liikumine kursori (peaaegu kaks korda) pikema liikumise. See võimalus on eriti armastatud mängurite seas. </para>
<para>Kui hiir toetab juhtmeta olekust teadaandmist, saab pruukida vidinaid <guilabel>Patarei täituvus</guilabel> ja <guilabel>RF kanal</guilabel>. <guilabel>RF kanal</guilabel>i vahetamine on küll võimalik ainult siis, kui hiir ikka kasutab kaht kanalit. </para>
<para>USB seadmete tööpõhimõtete tõttu peab koodil, mis hangib Logitechi hiirtelt nende olekuinfot, olema hiireseadmele kirjutamisõigus. Üldiselt peaks selliste asjadega tegelema sinu distributsioon, aga kui see ei peaks nii olema, tuleb sul endal veidi konfiguratsiooni kallal pusida. </para>
<para>Linuxis tuleks kasutada hotplug-süsteemi kataloogis <filename>/proc/bus/usb</filename> leitava hiirekirje omaniku ja õiguste muutmiseks. Üks võimalus on luua lühike skript (<filename>/etc/hotplug/usb/consoleUserPerms</filename>), mis muudab omanikku ja õigusi, nagu näha allpool: </para>
<para>Eelnevast peaks Linuxis piisama - kopeeri need failid lihtsalt kataloogi <filename>/etc/hotplug/usb/</filename> ja kui hiir ühendatakse, muudetakse selle omanikku ja õigusi, nii et kasutaja saab seda tõeliselt tarvitada. </para>