<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@online.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>Sissehelistaja &kppp; on rakenduse <application>pppd</application> kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist.</para>
<para>Sissehelistaja &kppp; on rakenduse <application>pppd</application> kasutajaliides, mis võimaldab interaktiivset skriptide genereerimist ja võrgu seadistamist. See aitab automatiseerida ühenduse võtmist <acronym>ISP</acronym>-ga ning samas mugavalt kogu protsessi jälgida. </para>
<para>Sisseehitatud terminal ja skriptide generaator võimaldavad ühenduse imelihtsalt seadistada. Ühenduse testimiseks ja seadistamiseks ei ole enam vaja täiendavat terminali, näiteks <application>seyon</application> või <application>minicom</application>.</para>
<para>&kppp; aluseks on Jay Painteri <application>ezppp</application> 0.6. Kuid peaaegu kõik on &kppp; puhul ümber kirjutatud, nii et tegelikult on <application>ezppp</application>-l ja &kppp;-l praegu üsna vähe ühist.</para>
<para>Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Lauri Watts <email>lauri@kde.org</email>, kuigi see tugineb suurel määral Bernd Johannes Wuebbeni <email>wuebben@kde.org</email> algupärandile</para>
<para>Järgnevad osad sisaldavad veidi üldist infot mitmesuguste operatsioonisüsteemide kohta, kus &kppp; võib töötada. Alltoodud saitidel võib leida täiendavat infot <acronym>ppp</acronym> protokolli, <application>pppd</application> ja võrgu ning interneti kohta üldiselt:</para>
<title>&Linux; süsteemi ettevalmistamine <acronym>PPP</acronym> jaoks</title>
<para>Et &kppp; (või õigemini <application>pppd</application>) saaks töötada, peab kernelile olema kompileeritud ppp toetus. Kui seda ei ole, hangi <application>pppd</application> uusim versioon suvalisest &Linux; arhiivist (näiteks <ulink url="ftp://sunsite.unc.edu/pub/Linux/system/Network/serial/ppp/">ftp://sunsite.unc.edu/pub/Linux/system/Network/serial/ppp/</ulink>) ja kompileeri kernel <acronym>ppp</acronym> toetusega.</para>
<para>Kuigi see võib tunduda hirmuäratavana, on asi tegelikult üsna lihtne, nii et ära karda. Kindlasti ära unusta pärast seda paigaldamast <application>pppd</application>-d.</para>
<para>Kui sa ei ole kindel, kas kernelil on ppp tugi või mitte, anna käsureal korraldus <command>dmesg</command> ja otsi midagi sellist:</para>
<para>&kppp; püüab ise tuvastada, kas kernelil on <acronym>PPP</acronym> tugi. Kui seda ei ole, antakse sellest kohe &kppp; käivitamisel teada.</para>
<para>&Linux; 2.x kerneli korral peab <application>pppd</application> deemon olema versiooniga 2.3 või uuem. Süsteemis oleva versiooni saab teada, kui anda käsureal korraldus <userinput><command>pppd</command> <option>--version</option></userinput>. <application>pppd</application> deemonitel tegelikult puudub <option>--version</option>, kuid selle võtme kasutamine paneb <application>pppd</application> deemoni andma veateadet ning näitama võtme nimekirja ja muud infot, sealhulgas <application>pppd</application> deemoni versiooni.</para>