tde-i18n/tde-i18n-et/docs/tdenetwork/kpf/index.docbook

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY kappname "&kpf;">
  <!ENTITY package "tdenetwork">
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"> <!-- change language only here -->
]>

<book lang="&language;">

  <bookinfo>

    <title>&kpf; käsiraamat</title>

    <authorgroup>

      <author><firstname>Rik</firstname> <surname>Hemsley</surname> <affiliation> <address>&Rik.Hemsley.mail;</address>
        </affiliation>
      </author>

      <othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit> 

    </authorgroup>

    <copyright>
      <year>2002</year>
      <holder>&Rik.Hemsley;</holder>
    </copyright>

    <legalnotice>&FDLNotice;</legalnotice>

    <date>2003-09-30</date>
    <releaseinfo>1.0.1</releaseinfo>

    <abstract>
      <para>&kpf; võimaldab jagada faile üle võrgu. </para>
    </abstract>

    <keywordset>
      <keyword>KDE</keyword>
      <keyword>avalik</keyword>
      <keyword>failiserver</keyword>
      <keyword>HTTP</keyword>
    </keywordset>

  </bookinfo>

  <chapter id="introduction">

    <title>Sissejuhatus</title>

    <para>&kpf; võimaldab hõlpsalt jagada faile &HTTP; (hüperteksti edastusprotokoll) vahendusel. See on sama protokoll, mida kasutavad veebisaidid andmete edastamiseks sinu veebilehitsejale. &kpf; on jäigalt avalik failiserver, mis tähendab, et ligipääsu jagatavatele failidele ei piirata mitte millegagi ega mitte kuidagi. Kõik jagamiseks määratu on kättesaadav igale soovijale. </para>

    <para>&kpf; on mõeldud failide jagamiseks sõpradega, mitte aga kõigi võimalustega veebiserveri, näiteks <application>Apache</application> asendamiseks. &kpf; oli esialgu mõeldud mugavaks viisiks teistega faile jagada ajal, mil nendega <acronym>IRC</acronym>-s (ehk <quote>jututoas</quote>) vestelda. </para>

    <para>Tüüpiline kasutusviis: &kpf; seatakse jagama faile sinu kodukataloogi alamkataloogist <filename class="directory">public_html</filename>. Sa soovid teha seal asuvad failid kättesaadavaks mõnele inimesele, kellega oled jututoas ühise keele leidnud. Selle asemel, et saata neile kõigile eraldi meil, kuhu vastavad failid on kaasatud (võib-olla ei ole kõik tegelikult sellest huvitatudki), kopeerid failid kataloogi <filename class="directory">public_html</filename> ja annad asjasthuvitatutele teada, et failid on kättesaadavad aadressil http://www.minumasin.ee:8001/fail </para>

  </chapter>

  <chapter id="using-kpf">

    <title>&kpf; kasutamine</title>

    <sect1 id="kpf-basics">

      <title>&kpf; põhitõed</title>

      <para>&kpf; töötab apletina &kicker;il. See tähendab, et rakendus võtab ekraanil vähe ruumi ja on sealjuures ometi alati näha. &kpf; apleti käivitamiseks klõpsa hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga &kicker;il ja vali <guimenu>Lisa aplett paneelile</guimenu>, mis avab dialoogi <guilabel>Apleti lisamine</guilabel>. Vali <guilabel>Avalik failiserver</guilabel> ja klõpsa nupule <guibutton>Lisa paneelile</guibutton>. </para>

      <para>&kpf; ksutab jagatud kataloogide põhimõtet. Sa saad valida ühe või rohkem kataloogi, mida soovid jagada, ning kõik selle kataloogi (ja kõigi selle alamkataloogide) failid muutuvadki kõigile kättesaadavaks. </para>

      <para>Palun ole äärmiselt ettevaatlik ja jälgi, milliseid katalooge välja jagada. Pea meeles, et sellisel juhul on kogu maailmale kättesaadavad kõik kataloogis ja selle alamkataloogides asuvad failid, sealhulgas <quote>peidetud</quote> failid (<quote>punktiga failid</quote>, nagu neid vahel ka nimetatakse). Seepärast vaata ette, et sa ei jagaks tundlikku infot, näiteks paroole, krüptovõtmeid, aadressiraamatut, oma asutuse sisedokumente &etc;. </para>

      <para>Kui &kpf; töötab, on näha paneeli tasapinnast veidi allapoole vajunud ruudukujuline aplett ning sellel asuv <guiicon>õhupall</guiicon>ikujuline ikoon. Õhupall on nähtav siis, kui ühtegi kataloogi ei jagata. </para>

      <para>Kataloogi jagamiseks klõpsa hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga õhupallil, misjärel ilmub menüü, mis sisaldab vaid üht kirjet: <guimenuitem>Uus server...</guimenuitem>. Selle valimine avab <quote>nõustaja</quote>, mis esitab paar lihtsat küsimust. Neile vastates saabki määrata jagatava kataloogi. </para>

      <para>Kataloogi jagamiseks saab apletti vahetult kasutada ka teisel moel. Nimelt on &kpf; integreeritud &konqueror;iga. </para>

      <para>Kui &konqueror; on avatud ja näitab parajasti kataloogi, klõpsa taustal hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga ja ava <quote>omaduste</quote> dialoog. Paigaldamisel lisas &kpf; sellele dialoogile kaardi <guilabel>Jagamine</guilabel>. Sulle pakutakse võimalus käivitada &kpf;, kui see veel ei tööta. Kui klõpsad nupul <guibutton>OK</guibutton>, saadab see &kpf; apletile signaali sooviga lisada uus jagatav kataloog. </para>

    </sect1>

  </chapter>

  <chapter id="share-config">

    <title>Jagamise seadistamine</title>

    <sect1 id="listen-port">

      <title>Pordi jälgimine</title>

      <para>Iga &kpf; poolt jagatava kataloogi jaoks avatakse uus <quote>port</quote>. <quote>Port</quote> on antud juhul lihtsalt number, mida kasutatakse võrguteenuse unikaalseks tuvastamiseks. Kui keegi võtab mingi rakenduse (&eg; veebilehitseja) abil sinu arvutiga ühendust, saab ta teenust kasutada masina aadressi ja seda <quote>porti</quote> määrates, millel teenus töötab. </para>

      <para><quote>Pordi</quote> põhimõte võimaldab ühel masinal töös hoida korraga enam kui ühe võrguteenuse. Igapäevaselt kasutatavate teenuste hulka võivad kuuluda näiteks &HTTP; (veeb), mis tavaliselt töötab pordis 80, &SMTP; (e-kirjade saatmine), mis tavaliselt kasutab porti 25, ja POP3 (e-kirjade vastuvõtmine), mis tavaliselt on seotud pordiga 110. </para>

      <para>Üldjuhul ei ole võrguteenusega ühendust võttes vajadust määrata, millist <quote>porti</quote> soovid kasutada, sest pordid on standardiseeritud. Kui keegi võtab võrgus asuval masinal ühendust pordiga 80, ootab ta seal ees leidvat &HTTP;- ehk veebiserverit. </para>

      <para>&kpf; ei ole just <quote>standardne</quote> teenus, mistõttu selle vaikepordiks on valitud 8001. </para>

      <para>Teine kataloog, mida soovid jagada, jälgib porti 8002, ning iga järgmine kataloog ühe võrra suurema numbriga porti. </para>

      <para>Teatud piirangutega võid siiski jagatavale kataloogile valida peaaegu suvalise numbriga pordi. </para>

      <para>Tavaliselt on pordid numbriga alla 1000 reserveeritud <quote>süsteemsetele</quote> teenustele, &ie; teenustele, mida kontrollib masina administraator, nii et kui määrad pordi numbriks vähem kui 1000, asi lihtsalt ei tööta. </para>

      <para>&kpf; püüab hoiatada, kui ta ei suuda porti <quote>kuulata</quote> ehk jälgida. Selleks näitab rakendus apleti ülemises vasakus nurgas <guiicon>katkise ühenduse</guiicon> ikooni. &kpf; püüab takistada sind määramast enam kui üht kataloogi samale pordile, kuid ta ei takista määramast jagatavat kataloogi pordile, mida kasutab juba mõni muu teenus, näiteks <quote>tõeline</quote> veebiserver. </para>

      <para>Kui näed <guiicon>katkise ühenduse</guiicon> ikooni, klõpsa hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga võrguliikluse graafikul ja vali käsk <guimenuitem>Seadistused...</guimenuitem>. Nüüd püüa muuta jälgitavat porti ja klõpsa nuppu <guibutton>OK</guibutton>. Eeldades, et valisid seekord vaba pordi, näed <guiicon>katkise ühenduse</guiicon> ikooni kadumas ning nüüd on võimalik ka jagatava kataloogiga ühendust saada. </para>

    </sect1>

    <sect1 id="bandwidth-limit">

      <title>Läbilaskevõime limiit</title>

      <para>Mõiste <quote>läbilaskevõime</quote> tähendab siin andmete hulka, mida saab ühenduse kaudu teatud aja jooksul edastada. Tehnilisemalt öeldakse vahest, et see näitab, kui <quote>jäme</quote> on <quote>toru</quote>. See võrdlus on üsna kohane. </para>

      <para>&kpf; võimaldab määrata, kui suur peaks olema konkreetse jagatava kataloogi läbilaskevõime. See tuleb kasuks, kui püüad vältida oma võrguühenduse ülekoormamist jagatavaid faile allatõmbavate isikute poolt. Kui kasutad näiteks modemit, jäävad sulle endale vaid mõned kilobaidid sekundis. Läbilaskevõime piirangute seadmine &kpf; poolt jagatavatele ressurssidele võimaldab sul enda tarbeks rohkem jätta. </para>

      <para>Nagu mainitud, mõõdab &kpf; läbilaskevõimet kilobaitides sekundi kohta ehk lühendina kB/s. Tüüpiline modem võimaldab keskmiselt 5 kB/s, mistõttu kõigi &kpf; poolt jagatavate ressursside piiramine väiksema väärtusega oleks igati mõttekas (sõltuvalt muidugi sellest, kuidas kavatsed &kpf;i kasutada). </para>

    </sect1>

    <sect1 id="follow-symlinks">

      <title>Nimeviitade järgimine</title>

      <para>Nimeviit on spetsiaalne fail, mis kujutab endast viita mingile muule failisüsteemi failile või kataloogile. Viita järgides jõuad viidatava faili või kataloogini, sest üldjuhul on viit läbipaistev. </para>

      <para>Vaikimisi ei luba &kpf; jagataval ressursil nimeviitu järgida. See tähendab, et kui jagad kataloogi <filename class="directory">sinu/kodukataloog/public_html</filename> ja lood kataloogis <filename class="directory">public_html</filename> viida, mis osutab kataloogile <filename class="directory">/tmp</filename>, siis need, kes soovivad saada ressurssi <filename class="directory">/tmp</filename>, näevad kataloogi <filename>/tmp</filename> sisu. </para>

      <para>Üldiselt ei ole sugugi hea mõte võimaldada sellisel moel nimeviitu järgida. Peamine põhjus, miks see üldse on lubatud, seisab selles, et nii saab luua jagatavas kataloogis viitu mingile muule asukohale sellessamas jagatavas kataloogis. See võib olla kasulik, kui jagad näiteks tervet <quote>veebisaiti</quote>  - mis aga, nagu juba mainitud, ei ole sugugi &kpf; eesmärk. </para>

      <para>Igatahes ole ettevaatlik ja ära viita kuhugi oma failisüsteemis, kus leidub tundlikku infot! </para>

    </sect1>

  </chapter>

  <chapter id="faq">

    <title>Küsimused ja vastused</title>

    <qandaset id="faq-questions">

      <qandaentry>

        <question>
          <para>Miks puudub &kpf;-il igasugune turvamehhanism?</para>
        </question>

        <answer>

          <para>Tegelikult sisaldab &kpf; üsna mitmeid meetmeid, mille eesmärk on takistada kasutajal kogemata pakkumast ligipääsu tundlikule infole. Küll puudub paroolikaitse ja krüptimine, mis, nagu kohe seletame, on päris sihilik. </para>

          <para>Mida rohkem turvameetmeid on teenusele lisatud, seda turvalisemalt selle kasutajad ennast tunnevad. Paraku peab tegeliku turvalisuse saavutamiseks ka väga hästi aru saama kõigist selle aspektidest. Nii ei ole näiteks paroolikaitsest suurt midagi kasu, kui kasutaja ei tea, kuidas korralikku parooli määrata. Seepärast otsustasime turvalisust üldse mitte pakkuda, lootes, et nii on kasutajal lihtsam mõista, mida kõik tähendab, ega pruugi kuid või aastaid omandada võrguturvalisuse kõikvõimalikke keerdkäike. </para>

          <para>Meie põhimõte on äärmiselt lihtne: kui määrad kataloogi jagatavaks, on see kättesaadav kogu maailmale. Kui sa ei taha, et see oleks kättesaadav kogu maailmale, ära seda jaga. </para>

        </answer>

      </qandaentry>

    </qandaset>

  </chapter>

  <chapter id="credits">

    <title>Autorid ja litsents</title>

    <para>&kpf; </para>

    <para>Rakenduse autoriõigus 2002: &Rik.Hemsley; &Rik.Hemsley.mail; </para>

    <para>Dokumentatsiooni autoriõigus 2002: &Rik.Hemsley; &Rik.Hemsley.mail; </para>

<para>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email>bald@starman.ee</email></para> 
&underFDL; <para>&kpf;-i levitatakse MIT litsentsi tingimustel. </para>

  </chapter>

  <appendix id="installation">

    <title>Paigaldamine</title>

    <sect1 id="getting-kpf">

      <title>&kpf; hankimine</title>
&install.intro.documentation; </sect1>

  </appendix>

  &documentation.index; 

</book>