koffice-i18n/koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
 <!ENTITY kappname "&koffice;">
 <!ENTITY package "koffice">
 <!ENTITY % addindex "IGNORE">
 <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<!-- maintained by raphael.langerhorst@kdemail.net -->

<book lang="&language;">
<bookinfo>
<title
>&koffice;</title>
<subtitle
>Üldine sissejuhatus</subtitle>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Raphael</firstname
> <surname
>Langerhorst</surname
> <affiliation
><address
><email
>raphael.langerhorst@kdemail.net</email
></address
></affiliation
> 
</author>
<author
><firstname
>Jost</firstname
> <surname
>Schenck</surname
> <affiliation
><address
><email
>jost@schenck.de</email
></address
></affiliation
> 
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<date
>2005-10-27</date>
<releaseinfo
>1.5.0</releaseinfo>

<abstract>
<para
>&koffice; on K töölaua keskkonna (&kde;) integreeritud kontoritöö pakett. </para>
</abstract>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KOffice</keyword>
</keywordset>

</bookinfo>


<chapter id="introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>
<sect1>
<title
>&koffice;'i komponendid</title>

<para
>&koffice; kujutab endast K Töölaua Keskkonna (&kde;) integreeritud kontoritöö paketti. Praegu koosneb &koffice; järgmistest rakendustest: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>&kword; (raamipõhine tekstitöötlusrakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&kspread; (tabelitöötluse rakendus)</para
></listitem
> 
<listitem
><para
>&kpresenter; (esitluste valmistaja)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&kivio; (vooskeemide koostamise rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Karbon14 (vektorgraafika rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&chalk; (rastergraafika rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&kugar; (aruannete loomise rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Kexi (integreeritud andmehalduse keskkond)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&kchart; (diagrammide/graafikute loomise rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&kformula; (matemaatiliste valemite redaktor)</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>&koffice;'i rakendused, mille aluseks on KPartsi komponentide mudel, suudavad väga hästi omavahelise koostööga hakkama saada. Iga &koffice;'i komponenti on võimalik põimida suvalisse &koffice;'i dokumenti. Näiteks on võimalik &kspread;iga loodud arvutustabel lisada otse &kword;i dokumenti. Sel moel saab &koffice;'i rakendustega luua vägagi keerukaid ja kompleksseid dokumente. </para>

<para
>Pluginad laiendavad märgatavalt &koffice;'i niigi suurt funktsionaalsust. Mõnes rakenduses on neid päris palju kasutusel ning sa võid neid ka ise luua. Käsiraamatus ongi vastav osa, mis tutvustab, kuidas ise plugin valmis teha. </para>

<para
>Käsolev käsiraamat kõneleb &koffice;'i üldistest omadustest, mis on ühised kõigile või vähemalt enamikule rakendustest. Täpsemat infot konkreetse rakenduse kohta leiab nende käsiraamatutest. </para>

</sect1>

<sect1 id="features">
<title
>Ülevaade &koffice;'i omadustest</title>
<sect2 id="featureintegration">
<title
>Integreeritus</title>
<para
>&koffice; pakub välja raamistiku, millele toetuvad kõik komponendid. See võimaldab neid väga suurel määral lõimida. Soovi korral võib iga kasutaja luua ka ise komponente, mis raamistikus ilusasti töötavad. Seda kirjeldab põhjalikumalt <link linkend="tdeparts"
>KPartsile pühendatud peatükk</link
>. </para>
</sect2>
<sect2 id="featureleightweight">
<title
>Kergus</title>
<para
>Paljudele komponentidele vaatamata on &koffice; väga kerge ja kiire ega koorma märkimisväärselt arvuti mälu. Selle taga seisab asjaolu, et &koffice; tugineb &kde;-le, mis juba ise kujutab endast väga võimsat rakenduste arendamise raamistikku. </para>
<para
>Samuti ei püüa &koffice; koormata kasutajaliidest üle omadustega, mille järele enamikul kasutajatest usutavasti erilist vajadust pole. Nii on tulemuseks kena ja selge kasutajaliides, mis võimaldab keskenduda just oma tööle. </para>
<para
>Kergus võib küll harvadel juhtudel tähendada ka seda, et mõni eriline funktsioon ei ole kättesaadav. Sel juhul on aga alati võimalik vajalik funktsionaalsus ise luua &koffice;'i laiendamise teel. &koffice; ei soovi mingil juhul muutuda suureks ja raskesti hoomatavaks tarkvarakolossiks, kus on hulga selliseid omadusi ja võimalusi, mida vajavad vaid üksikud kasutajad. Selliseid asju saab alati lisada täiendavate pluginate või skriptidega, mis ei koorma &koffice;'i ennast. </para>
</sect2>
<sect2 id="featurecompleteness">
<title
>Täielikkus</title>
<para
>&koffice; pakub laia valikut komponente, mis peaksid katma enamiku kodu- ja ärikasutajate vajadustest. Lisavõimalusi saab alati teostada skriptide, pluginate või isegi uute, &koffice;'i raamistikule loodud komponentidega. </para>
</sect2>
<sect2 id="featurefileformat">
<title
>OASIS-e OpenDocument-vorming</title>
<para
>Iga kontoritööpaketi suureks eeliseks on see, kui ta võib tugineda kindlatele standarditele. Eriti just failivormingu tasandil võimaldab see muretut dokumentide vahetamist teiste kontoritööpakettide kasutajatega. See tagab ka sõltumatuse tarkvarapakkuja hetketujudest, mis on eriti oluline ärimaailmas, aga tuleb kasuks ka kodukasutajatele. </para>
<para
>Sel põhjusel on &koffice; võtnud oma loomupärase failivorminguna kasutusele OASIS-e OpenDocument-vormingu. </para>
</sect2>
<sect2 id="featurekde">
<title
>KDE omadused</title>
<para
>Kuna &koffice; tugineb &kde;-le, võimaldab &koffice; kasutada ka kõike seda, mida &kde; rakendustelt vähegi oodata võib, kaasa arvatud DCOP, KParts, integreerumine töölauaga, seadistatavus ja nii edasi. Kõik see muudab &koffice;'i välimuse äärmiselt tuttavaks ja integreerib &koffice;'i tõeliselt töökeskkonda, mis tagab sujuva ja tõrgeteta töö. </para>
</sect2>

</sect1>

</chapter>
<chapter>
<title
>&koffice;'i tehnoloogia</title>

<sect1 id="tdeparts">
<title
>KParts - &koffice;'i ehituskivid</title>

<!-- <sect2 id="tdepartsintro"
> -->
<!-- <title
>KParts Introduction</title
> -->

<para
>Iga &koffice;'i rakendus täidab spetsiifilist ülesannet, näiteks &kspread; tegeleb arvutustabelitega, &kword; aga tekstitöötlusega. Konkreetsele asjale pühendudes püüab iga rakendus oma valdkonnas olla võimalikult parem. Kuid sõltuvalt sellest, mida &koffice;'iga parajasti teha soovitakse, võib sageli tekkida soov kasutada muude rakenduste võimalusi - seda parajasti avatud dokumendi <emphasis
>raames</emphasis
>. </para>

<para
>Oletame, et lood &kword;i abil dokumenti ja soovid midagi illustreerida tabeli abil. &kword; pakub küll ka omalt poolt võimaluse tabel lisada, kuid sellest võib jääda väheseks. Võib-olla soovid näiteks kasutada konkreetseid valuutavorminguid või sooritada arvutustabelites tavalisi tehteid. Kindlasti suudaks mõni &kword;i programmeerijatest selle võimaluse ka oma rakendusse sisse kirjutada. Kuid nagunii ei suudaks &kword; selles osas olla nii hea kui &kspread; ja kui püüda pakkuda kõiki võimalusi, mida kasutajal eales võib vaja minna, ootab rakendust ees muutumine erakordselt keeruliseks, nii et isegi ülevaate saamine lähtekoodist võib muutuda võimatuks. </para>

<para
>Selle dilemma lahendab KParts. KPartsi idee on imelihtne: iga rakendus tehku seda, mis tal kõige paremini välja tuleb. </para>

<!-- </sect2
> -->

<sect2 id="compound-docs">
<title
>Kompleksdokumendid KPartsi abil</title>

<para
>KPartsi vahendusel saavad sinu loodud dokumendid kasutada <emphasis
>ükspuha millist</emphasis
> funktsiooni, mida suudab pakkuda <emphasis
>ükspuha milline</emphasis
> &koffice;'i rakendus. Seda tehakse niinimetatud <quote
>komponentide</quote
> lisamisega dokumenti. Kõik sellised komponendid on iseenesest omaette dokumendid, seega on tulemuseks <quote
>dokument dokumendis</quote
>. </para>

<para
>Varem mainitud näites tuli lihtsalt lisada &kspread;i komponent &kword;i dokumenti. Kui nüüd redigeerid tabelit, võtab taustal kontrolli üle &kspread;. Kui pöördud tabeli juurest teksti redigeerimise juurde tagasi, läheb ka kontroll taas &kword;i kätte. Ainus muudatus, mida kasutaja seejuures märkab, on tööriistaribade ja menüü muutumine tabeli redigeerimise ajal vastavaks &kspread;i, mitte aga &kword;i tööriistaribadele ja menüüdele. Sellist ühe rakenduse võimet kaasata teise rakenduse võimalusi nimetatakse <quote
>põimimiseks</quote
>. </para>

</sect2>


<sect2 id="tdeparts-try-it">
<title
>KPartsi kasutamine dokumentides</title>

<para
>Kui sa ei ole kunagi varem kompleksdokumentidega töötanud, võivad need esmapilgul segadusse ajada. Järgnev samm-sammuline selgitus näitab, et KPartsi kasutamine ja töö ühesainsas rakenduses õigupoolest millegi poolest ei erinegi. </para>

<procedure>
<title
>&kspread;i komponendi lisamine &kword;i dokumenti</title>
<step>
<para
>Käivita &kword;. Seda saab teha paneelilt või kirjutades käsureale <userinput
><command
>kword</command
></userinput
>. </para>
</step>
<step>
<para
>Ava uus tühi dokument. Kirjuta sinna mingi näidistekst. </para>
</step>
<step>
<para
>Vali menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Lisamine</guimenu
> <guisubmenu
>Objekti raam</guisubmenu
> <guimenuitem
>Tabel</guimenuitem
></menuchoice
>. Pane tähele, et hiirekursor muutub ristikujuliseks. See annab märku, et sa saad valida asukoha, kuhu raam asetada. </para>
</step
> 
<step>
<para
>Klõpsa &HVN;ga kohas, kus soovid näha tabeli ülemist vasakut murka, hoia nuppu all ja lohista see kohta, kus peaks asuma tabeli alumine parem nurk. Lahe hiirenupp lahti. Ilmub dialoog, mis annab võimaluse lisada olemasolev dokument või luua uus. Loo tühi tööleht. Ja ongi kõik! </para>
</step>
</procedure>

<para
>Lihtne, eks ju? Nüüd näed tabeli raami &kword;i dokumenids. Tee nüüd topeltklõps tabeli alal. Võid näha, et: </para>

<itemizedlist>
<listitem>
<para
>Menüüriba ja tööriistaribad muutusid, omandades sellise kuju, nagu neil on &kspread;is. </para>
</listitem
> 
<listitem>
<para
>Tabeliraam sisaldab nüüd &kspread;i elemente - kerimisribad, kaardiriba tabelite valimiseks &etc; </para>
</listitem>
</itemizedlist>

<para
>Proovi tabelit redigeerida ja sa näed, et see käib täpselt samamoodi nagu &kspread;is. Õigupoolest tulekski öelda, et <emphasis
>praegu</emphasis
> töötad &kspread;is. </para>

<para
>Nüüd klõpsa kusagil &kword;i dokumendis väljaspool tabelit. Menüüriba ja tööriistaribad muutuvad taas &kword;i omaks, &kspread;i vaate elemendid kaovad. Tabel jääb aga alles ja kajastab kõike, mida sa seal ette võtsid. </para>

<para
>KPartsi kasutamine on imelihtne. Proovi lisada muid osi või isegi osi osadesse. </para>

</sect2>

</sect1>

</chapter>

<chapter id="configuration">
<title
>&koffice;'i ja oma süsteemi seadistamine</title>

<para
>Kuigi &koffice; võib töötada väga edukalt ka ilma midagi muutmata, on siiski mõningaid asju, mille näppimine võib &koffice;'i veelgi paremaks muuta. Käesolevas peatükis näitamegi, mida võib ette võtta, et saavutada uue kontoritöö paketiga kõige paremaid tulemusi. &koffice; on äärmiselt seadistatav, isegi tööriistaribasid ja menüüsid saab mitmeti muuta. </para>

<sect1 id="the-font-issue">
<title
>Fondiväljundi optimeerimine</title>
<para
>Fondid on X Windowsis ikka valus teema olnud. Selles osas puudutame mõningaid probleeme, millest &koffice;'i kasutajad on sageli teada andnud. Osa neist ei ole tegelikult &koffice;'i probleemid, vaid sõltuvad süsteemi seadistustest, nii et nende lahendamiseks võib olla vajalik süsteemsete seadistusfailide muutmine. Kui sul ei ole süsteemile ligipääsuks administraatori õigusi, näita käsiraamatu vastavaid osi oma süsteemiadministraatorile ja palu tal midagi ette võtta. Kuivõrd fontide teema on liiga mahukas, et seda siin ühe hingetõmbega ära rääkida, võid täpsema info saamiseks uurida <ulink url="http://pegasus.rutgers.edu/~elflord/font_howto/Font-HOWTO/"
>fontide HOWTO'd</ulink
> (inglise keeles), millest on pärit ka siinne info, sest seal on kõik üksikasjalikult ära seletatud. </para>

<sect2>
<title
>Kuidas saada ekraanile kenasti skaleeritud fonte</title>

<para
>JAJAH </para>

</sect2>

<sect2
><title
>Kuidas saavutada korrektne väljatrükk</title>

<para
>&koffice; suudab küll toime tulla kõigi X11 fontidega <emphasis
>ekraanil</emphasis
>, kuid trükkimine võib olla problemaatilisem. Enamikus süsteemides käib see nimelt <application
>ghostscript</application
>i vahendusel ja kui ka &koffice; tunneb fontide nimesid, mida kasutab X Windows, <emphasis
>ei tunne</emphasis
> ta üldiselt fontide nimesid, mida kasutab <application
>ghostscript</application
>. &koffice; püüab neid ära arvata, kuid paraku ei saada teda sugugi alati edu. </para>

<para
>Probleemil on siiski lahendus, kuid see pole just kõige lihtsam. Tegelikult võib juhtuda, et kasutad distributsiooni, kus see on juba põhiliselt lahendatud (nii et kui sa ei oska väljatrüki üle midagi kurta, võid selle osa vahele jätta). Selleks tuleb <application
>ghostscript</application
>ile öelda, kuidas tuleb tõlgendada (oletatud) fontide nimesid, mida &koffice; kasutab oma fontide jaoks. Seda tehakse teatud ridu failile <filename
>Fontmap</filename
> lisades. Aliase rida failis <filename
>Fontmap</filename
> võib välja näha näiteks selline:</para
> 

<example>
<title
>Aliase rida <application
>ghostscript</application
> Fontmapis</title>
<screen
>/Algerian-Roman /Algerian       ;
</screen>
</example>

<para
>Arvesta, et tühik enne ';' on kohustuslik. Antud näites on Algerian-Roman nimi, mida &koffice; kasutab fondi Algerian jaoks. Sellised read tuleb lisada fontidele, mida &koffice; korrektselt ei näita. Et see hõlpsam oleks, kirjutas Donovan Rebecchi Perl-keeles skripti, mille võib leida veebileheküljelt <ulink url="http://pegasus.rutgers.edu/~elflord/font_howto/kwdfont"
>http://pegasus.rutgers.edu/~elflord/font_howto/kwdfont</ulink
>. Oletades, et sul on fondifail <filename
>/usr/share/ghostscript/fonts/fontfile.ttf</filename
>, tuleb vajalike aliaste lisamiseks anda käsk <userinput
><command
>kwdfont</command
> <parameter
>/usr/share/ghostscript/fonts/fontfile.ttf</parameter
></userinput
>. Skript peaks enamasti probleemid lahendama. Kuid, nagu juba varem mainitud, tasub täpsema ja põhjalikumat info leidmiseks uurida <ulink url="http://pegasus.rutgers.edu/~elflord/font_howto/html/"
>fontide HOWTO'd</ulink
>. </para>

</sect2>
</sect1>

<sect1 id="custom-gui">
<title
>&koffice;'i &GUI; kohandamine</title>

<para
>&koffice; puhtal kujul pakub &GUI;-d (graafilist kasutajaliidest), mis peaks vastama enamiku inimeste vajadustele. Kuid võib olla mis tahes põhjusi, mis panevad sind tahtma rakenduste väljanägemist muuta. </para>

<para
>Minu ema näiteks pelgab nuppe ja menüükirjeid, millest ta aru ei saa. &koffice;'i kohandamiseks just tema vajadustele taandasin &GUI; sõna otseses mõttes miinimumini, säilitades vaid hädavajalikud funktsioonid. Kuna ta kirjutab peaaegu ainult kirju ja kasutab vaid kindlaid malle, siis kõikvõimalikud võimalused salvestamiseks, avamiseks, trükkimiseks &etc; polnud talle vajalikud. </para>

<para
>Tänu &TQt; ja &tde; loodud kontseptsioonile <quote
>action</quote
> saab &koffice;'i menüü- ja tööriistaribasid igati muuta. Kahjuks puuduvad praegu veel selleks hõlpsasti kasutatavad dialoogid. &koffice; salvestab oma &GUI; seadistused &XML;-failides, mida tuleb siis vastavalt vajadustele redigeerida. Loodetavasti muutub tulevikus asi hõlpsamaks, kuid praegu läheb selleks vaja mõningaid algteadmisi &XML; (või <acronym
>HTML</acronym
>, mis kujutab endast &XML;-i alamliiki) dokumentide toimimise kohta. [Kontseptsioon <quote
>action</quote
> vajab veel lähemat lahtiseletamist -- kt.] </para>

<para
>Tavaliselt on igal &koffice;'i rakendusel vähemalt kaks sellist &XML;-faili: üks kirjeldab shelli &GUI;-d (see on põhimõtteliselt see, mida näeb siis, kui ühtki dokumenti ei ole avatud) ning teine vastava komponendi &GUI;-d (see on see, mida tavaliselt nähakse). Näiteks &kword;il kannavad need kaks &XML;-faili nime <filename
>kword_shell.rc</filename
> ja <filename
>kword.rc</filename
>. </para>

<para
>Lihtne rc-fail näeb välja selline. </para>

<example>
<title
>Lihtsa rc-faili näide</title>
<screen
>&lt;!DOCTYPE QConfig &gt;&lt;qconfig&gt;
&lt;menubar&gt;
&lt;menu name="Edit"&gt;&lt;text&gt;Edit&lt;/text&gt;
&lt;action name="edit_cut"/&gt;
&lt;action name="edit_copy"/&gt;
&lt;action name="edit_paste"/&gt;
&lt;separator/&gt;
&lt;action name="edit_find"/&gt;
&lt;/menu&gt;
&lt;menu name="Insert"&gt;&lt;text&gt;Insert&lt;/text&gt;
&lt;action name="insert_picture"/&gt;
&lt;action name="insert_clipart"/&gt;
&lt;menu name="Variable"&gt;&lt;text&gt;Variable&lt;/text&gt;
&lt;action name="insert_var_datefix"/&gt;
&lt;action name="insert_var_datevar"/&gt;
&lt;/menu&gt;
&lt;/menu&gt;
&lt;/menubar&gt;
&lt;toolbars&gt;
&lt;toolbar name="edit_toolbar" position="right"&gt;
&lt;action name="edit_cut"/&gt;
&lt;action name="edit_copy"/&gt;
&lt;action name="edit_paste"/&gt;
&lt;/toolbar&gt;
&lt;/toolbars&gt;
&lt;/qconfig&gt;
</screen>
</example>

</sect1>

</chapter>

<chapter id="more-info">
<title
>Kuidas saada rohkem infot</title>

<sect1 id="other-manuals">
<title
>Muud &koffice;'i käsiraamatud</title>

<para
>Täpsemat infot &koffice;'i erinevate rakenduste kohta leiab nende käsiraamatutest. </para>

</sect1>

<sect1 id="links">
<title
>Viidad</title>

<para
>Järgnevad viidad võivad tulla kasuks, kui soovid saada rohkem teada &kde; või &koffice;'i kohta. </para>

<itemizedlist>
<listitem>
<para
><ulink url="http://koffice.kde.org"
>&koffice;'i kodulehekülg</ulink
>. Siit leiab infot, kuidas &koffice;'it hankida ja paigaldada, uudiseid &koffice;'i arendamise kohta, pilte &etc; </para
></listitem>
<listitem>
<para
><ulink url="http://www.kde.org"
>KDE kodulehekülg</ulink
>. KDE on UNIX-laadsete operatsioonisüsteemide kõige täiuslikum ja absoluutselt vaba töökeskkond. &koffice; kasutab &kde; teeke. </para
></listitem>
<listitem>
<para
><ulink url="http://www.trolltech.com"
>Trolltech</ulink
>. C++ tööriistakomplekti &TQt; looja. &tde; ja &koffice; kasutavad &TQt;-d. </para
></listitem>
</itemizedlist>

</sect1>

</chapter>

<chapter id="programmersinfo">
<title
>&koffice;'i programmeerimine</title>

<sect1 id="programmingintro">
<title
>Sissejuhatus</title>
<para
>Kui soovid kaasa aidata &koffice;'i arendamisele, võivad kasuks tulla järgmised kohad: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>Veebileheküljel <ulink url="http://developer.kde.org"
>http://developer.kde.org</ulink
> leiab hulganisti dokumente programmeerimise kohta &TQt; ja &tde; abil. Siin leiab ka täieliku &tde; teegi dokumentatsiooni. </para
></listitem
> 
<listitem
><para
>&koffice;'i lähtetekstis võib leida näidisrakenduse kataloogis <filename class="directory"
>example</filename
>. </para
></listitem>
</itemizedlist>
</sect1>

<!--
<sect1 id="programmingplugin">
<title
>Developing &koffice; Plugins</title>
<para>
TO BE WRITTEN.
</para>
</sect1>

<sect1 id="scripting">
<title
>Scripting &koffice;</title>
<para>
This section gives you information on how you can automate and
script &koffice;.
</para>
<sect2 id="dcop">
<title
>DCOP</title>
<para>
TO BE WRITTEN.
</para>
</sect2>
</sect1>

<sect1 id="programmingreport">
<title
>Creating Reports with Kugar</title>
<para>
TO BE WRITTEN.

Maybe this should go completely into the
Kugar manual? So we just keep a reference to the kugar manual
here.

</para>
</sect1>

<sect1 id="programmingdatabase">
<title
>Integrating a Database with Kexi</title>
<para>
TO BE WRITTEN.

Again, should this just be a reference to kexi documentation?

</para>
</sect1>

<sect1 id="programmingcomponents">
<title
>Developing &koffice; Components</title>
<para>
TO BE WRITTEN.
</para>
</sect1>

-->

</chapter>

<chapter id="legal">
<title
>Autoriõigus ja litsents</title>

<para
>&koffice; on sündinud paljude arendajate ühise pingutuse tulemusena. Iga &koffice;'i lähtefail kannab selle kirjutaja autoriõigust, kelle nime võib koos faili kohta käiva litsentsiga leida iga lähtefaili algusest. Põhiarendajate nimesid näeb ka aadressil <ulink url="http://www.koffice.org/people.php"
> http://www.koffice.org/people.php</ulink
>. </para>

<para
>Selle käsiraamatu autoriõigus kuulub Jost Schenkile. Käsiraamatut võib levitada vabalt, kuni sellele on lisatud märge autoriõiguse kohta. Seda võib ükspuha millises ulatuses muuta tingimusel, et muudatused saadetakse mulle või &kde; <acronym
>CVS</acronym
>-i. Ma ei kanna mingisugust vastutust millegi eest, mis võib juhtuda selle käsiraamatu kasutamise tagajärjel. </para>

<para
>Muude &koffice;'i käsiraamatute autoriõigus kuulub vastavalt nende autoritele. </para>
&underFDL; &underGPL; </chapter>
  
<appendix id="installation">
<title
>Paigaldamine</title>

<sect1 id="requirements">
<title
>Nõuded süsteemile</title>

<para
>&koffice;'i paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalikud: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>Toimiv &UNIX; süsteem (näiteks &Linux; või BSD), kus on seadistatud &X-Window; (näiteks XFree86 või X.Org). </para
></listitem>
<listitem
><para
>&TQt; teegid.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Trinity töölaua keskkond (&tde;). Infot &tde; hankimise ja paigaldamise kohta leiab aadressilt &tde-http; </para
></listitem>
<listitem
><para
>Luba paigaldada arvutisse tarkvara. Kui see on su isiklik arvuti, ei ole see probleem, kui aga töötad võrguarvuti taga, tuleb sul esmalt pöördud oma süsteemiadministraatori poole. </para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Pane tähele ka seda, et kuigi vaja läheb &kde; 3.3 (või uuemaid) teeke, saab &koffice;'it kasutada ka muudes töökeskkondades (näiteks XFCE või GNOME). </para>

<para
>Kui kavatsed <link linkend="from-source"
>kompileerida &koffice;'i lähtekoodist</link
>, on lisaks nimetatutele vajalikud: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><command
>automake</command
> 1.6.1 või uuem. Selle saab alla laadida aadressilt <ulink url="ftp://ftp.gnu.org/pub/gnu/automake/"
>ftp://ftp.gnu.org/pub/gnu/automake/</ulink
> </para
></listitem>
<listitem
><para
><command
>autoconf</command
> 2.53 või uuem. Selle saab alla laadida aadressilt <ulink url="ftp://ftp.gnu.org/pub/gnu/autoconf/"
>ftp://ftp.gnu.org/pub/gnu/autoconf/</ulink
> </para
></listitem>
<listitem
><para
>C++ kompilaator, mis toetab erandeid. Soovitavalt GCC uusim versioon, mille allalaadimise ja paigaldamise kohta leiab infot aadressil <ulink url="http://gcc.gnu.org"
>http://gcc.gnu.org</ulink
>. </para
></listitem>
<listitem
><para
>&TQt; arenduspaketid. Kui need ei ole juba sinu süsteemi paigaldatud ja sa ei leia neid ka oma distributsioonist, tuleb tõenäoliselt &TQt; kompileerida lähtetekstist. Selle leiab aadressilt <ulink url="https://mirror.git.trinitydesktop.org/gitea/TDE/tqt3"
>https://mirror.git.trinitydesktop.org/gitea/TDE/tqt3</ulink
>. </para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Kui oled kindel, et süsteem vastab esitatud nõuetele, tuleb otsustada, kas soovid kompileerida lähtekoodist või paigaldada eelnevalt kompileeritud binaarpaketid. </para>

<para
>Kui soovid hankida &koffice;'i kõige uuema binaarpaketi, vaata lähemalt osa <link linkend="getting-binaries"
>Binaarpaketi hankimine</link
>. </para>

<para
>Kui sinu süsteemile ei ole olemas eelnevalt kompileeritud binaarpaketti, on võimalik alla laadida lähtekood ja kompileerida KOffice ise. Juhiseid, kuidas hankida uusim lähtekood (ja mida sellega peale hakata, kui see käes on), leiab osast <link linkend="getting-source"
>Lähtekoodi hankimine</link
>. </para
> 

<note
><para
>Täpsemat infot leiab <ulink url="http://koffice.kde.org"
>&koffice;'i koduleheküljelt</ulink
>. Sealt saab alati kõige värskemat teavet nii lähtekoodi kui binaarpakettide kohta! </para
></note>

</sect1>


<sect1 id="getting-binaries">
<title
>Binaarpaketi hankimine</title>

<para
>Uusima binaarpaketi saab alla laadida aadressilt: </para>

<para>
<ulink url="http://koffice.kde.org/releases/1.4.0-release.php"
>http://koffice.kde.org/releases/1.4.0-release.php</ulink>
</para>

<para
>või mõnelt selle arvukatest peegelsaitidest. Peegelsaitide praeguse nimekirja leiab aadressilt: </para>

<para>
<ulink url="http://www.kde.org/mirrors.html"
>http://www.kde.org/mirrors.html</ulink>
</para>

<note
><para
>Tingimata tuleb kasutada binaarpaketti, mis sobib sinu süsteemiga. Kui kasutad operatsioonisüsteemi &Linux; ega suuda leida binaarpaketti &koffice;'i veebileheküljelt või peegelsaitidelt, võib selle vahest leida sinu distributsiooni koduleheküljelt. </para
></note>

</sect1>


<sect1 id="from-binaries">
<title
>Binaarpaketi paigaldamine</title>

<para
>&koffice;'i paigaldamiseks eelnevalt kompileeritud binaarpaketist tuleb: </para>

<procedure>
<step>
<para
>Kontrollida, et arvutisse on paigaldatud kogu vajalik tarkvara ja et see ka töötab (välja arvatud mõistagi &koffice;). Süsteemile esitatavad nõuded võib leida osast <link linkend="requirements"
>Nõuded süsteemile</link
>.</para
></step>
<step
><para
>Laadi &koffice;'i binaarpakett ajutisse kataloogi.</para
></step>
<step
><para
>Kui failinimel on laiend <literal role="extension"
>.rpm</literal
> (&RedHat; Package Management fail), saab &koffice;'i paigaldada sellise käsuga: <screen
><prompt
>$</prompt
><userinput
><command
>rpm</command
><option
>-U </option
><replaceable
>failinimi</replaceable
></userinput
></screen
> 
</para>
<para
>Kui failinimel on laiend <literal role="extension"
>.deb</literal
> (Debiani paketi fail), saab &koffice;'i paigaldada sellise käsuga: <screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>dpkg</command
><option
>-i </option
><replaceable
>failinimi</replaceable
></userinput
></screen>
</para>
<para
>Kui failinimel on laiend <literal role="extension"
>.tar.gz</literal
> või <literal role="extension"
>.tgz</literal
> (pakitud fail), saab &koffice;'i paigaldada selliste käskudega:</para>
<screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>cd</command
> /</userinput>
<prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>tar</command
> <option
>-xzvf</option
> <replaceable
>failinimi</replaceable
></userinput
>
</screen>
<para
>Toodud näidetes tuleb <emphasis
>failinimi</emphasis
> asendada paketi täieliku nimega, <emphasis
>andes sealjuures selle täieliku asukoha</emphasis
>, kui sa ei viibi just samas kataloogis, kuhu see on salvestatud.</para>
</step>
<step
><para
>See ongi kõik. &koffice; on nüüd paigaldatud. </para
></step>
</procedure>

<note
><para
>Kui kasutad graafilist paketihalduse vahendit, näiteks &kpackage; või <application
>GnoRPM</application
>, võib olla märksa mugavam paigaldus käsurea asemel sellise rakendusega ette võtta. Kuidas seda täpselt teha, peaks selguma vastava rakenduse dokumentatsioonist. </para
></note>

</sect1>


<sect1 id="getting-source">
<title
>Lähtekoodi hankimine</title>

<para
>Uusima lähtekoodi saab alla laadida aadressilt <ulink url="http://koffice.kde.org/"
>http://koffice.kde.org/</ulink
> või mõnelt selle peegelsaidilt. Peegelsaitide praeguse nimekirja leiab aadressilt: </para>

<para>
<ulink url="http://www.kde.org/mirrors.html"
>http://www.kde.org/mirrors.html</ulink>
</para>

</sect1>


<sect1 id="from-source">
<title
>Lähtekoodi paigaldamine</title>

<para
>Kui soovid paigaldada &koffice;i lähtekoodist, tuleb: </para>

<procedure>
<step
><para
>Kontrollida, et arvutisse on paigaldatud nõutav tarkvara ja et see ka tötab (välja arvatud mõistagi &koffice;). Süsteemile esitatavad nõuded leiab osast <link linkend="requirements"
>Nõuded süsteemile</link
>. </para
></step>
<step
><para
>Laadida &koffice;'i lähtekoodi fail ajutisse kataloogi. </para
></step>
<step
><para
>Kui failinimel on laiend <literal role="extension"
>.src.rpm</literal
> (&RedHat; paketihalduse fail), saab &koffice;'i lähtekoodi paigaldada käsuga: <screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>rpm</command
><option
>-U</option
> <replaceable
>failinimi</replaceable
></userinput
></screen
></para>

<para
>Kui failinime laiend on <literal role="extension"
>.src.tar.gz</literal
> või <literal role="extension"
>.src.tgz</literal
> (pakitud fail), saab &koffice;'i lähtekoodi paigaldada käsuga: <screen
><prompt
>$</prompt
> <userinput
><command
>tar</command
> <option
>-xzvf</option
> <replaceable
>failinimi</replaceable
></userinput
></screen>
</para
></step>
<step
><para
>&koffice;'i lähtekood on nüüd süsteemi paigaldatud.</para
></step>
</procedure>

</sect1>

</appendix>

&documentation.index; 
</book>