Showfoto'> ]> GillesCaulier

caulier_dot_gilles_at_free.fr

GerhardKulzer

gerhard at kulzer.net

Marek Laane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 2004 2005 &showfoto; arendajate meeskond &FDLNotice; 2005-06-16 0.2.0 DigiKami logo &showfoto; on KDE fotoredaktor, mille aluseks on digiKami pildiredaktor. &showfoto; on osa digiKami projektist. KDE digikam showfoto Graafika &showfoto; on kiire pildiredaktor mitme lihtsa, kuid võimsa pilditöötlemisvahendiga. See võimaldab sul vaadata oma fotosid ning neid parandada ja muuta. Nagu KDE tervikuna, on ka &showfoto; avatud lähtekoodiga tarkvara. See tähendab, et me ootame oma kasutajatelt meelsasti tagasisidet, olgu see siis kas või ainult vigadest teatamine ja võimalike uute omaduste väljapakkumine. &showfoto; on üritanud muuta nii vigadest teadaandmise kui ka uute omaduste soovide esitamise nii lihtsaks kui vähegi võimalik. Rakenduse menüüs Abi on alati olemas vearapordi saatmise võimalus. Seda valides avatakse teatekast, milles asuvale viidale klõpsates avatakse veebilehitsejas lehekülg, kus saadki veast või soovist teda anda. Seal on juba paljud asjad ette ära täidetud, sul tuleb lihtsalt järgida toodud juhiseid ja mõistagi panna kirja vea kirjeldus või oma soov. &showfoto; on kogukonnaprojekt, mis tähendab, et kasutajad ja arendajad pakuvad vastastikku teineteisele toetust. Kui oled pidev &showfoto; kasutaja, soovitame sul liituda &showfoto; kasutajate meililistiga. Kui ka alguses oled sina see, kes teistele &showfoto; kasutajatele küsimusi esitab, siis peagi võid avastada, et suudad ise teistele kasutajatele tuge ja abi pakkuda. Juhised &showfoto; kasutajate meililistiga liitumiseks. Uute väljalasete ja muu &showfoto;ga seotud info hankimiseks võib külastada ka digiKami kodulehekülge. &showfoto; arendamises saab kaasa lüüa väga mitmel moel. Selleks ei pea kaugeltki olema tarkvaraarendaja. Abistada saab dokumentatsiooni, tõlgete ja kasutajaliidese kujunduse juures või siis ka lihtsalt häid ja veel paremaid mõtteid teistega jagades. Samuti võib testida arendusversioone ning anda arendajatele teada, mis on hästi ja mis halvasti. Aga kui oled arendaja, siis on sul mõistagi imehea võimalus aidata muuta &showfoto; maailma kõige paremaks digifotorakenduseks. Kõige mõistlikum viis &showfoto; arendamises kaasa lüüa on liitumine arendajate meililistiga. Juhised &showfoto; arendajate meililistiga liitumiseks. Peaaegu kõik digikaamerad salvestavad fotod kas JPEG- või TIFF-vormingus. Paljud kaamerad lubavad sul endal valida, millist vormingut kasutada. JPEG on tihendatud vorming, milles faili väiksuse nimel on ohverdatud mõnevõrra pildi kvaliteeti. TIFF ei kasuta tihendust ning on väga kvaliteetne, kuid samas on failid üsna suured. Täpsemalt kirjeldab neid failivorminguid Wikipedia. &showfoto; toetab mõlemat vormingut. PNG-vorming töötati välja vanemate, 1990. aastatel veel laialdaselt kasutusel olnud pildifailivormingute asendamiseks. See on kadudeta nagu TIFF, kuid märksa kompaktsem ja väiksem. Kuigi sinu kaamera usutavasti PNG-d otseselt ei toeta, teisendavad paljud oma pildid PNG-vormingusse niipea, kui nad on fotod arvutisse tõmmanud. Erinevalt JPEG-piltidest ei kaota PNG-pildid kvaliteedis ka siis, kui neid muutmise järel uuesti kodeeritakse. PNG-vormingust räägib pikemalt PNG kodulehekülg. &showfoto; tugineb pildivormingute laadimisel ja salvestamisel mitmele teegile ja tugipaketile. See, milliseid pildivorminguid kasutada saab, sõltub nende saadaolekust sinu süsteemis ning mõnel juhul isegi sellest, kuidas teegid on kompileeritud. Enamikus süsteemides peaks &showfoto; võimaldama kasutada väga paljusid pildivorminguid. Sõltuvus teistest teekidest tähendab, et me ei saa anda täielikku nimekirja, millised pildivormingud on just sinu süsteemis toetatud. Üldiselt peaks olema alati toetatud vähemalt JPEG-, PNG- ja TIFF-vorming. Üks vahvamaid &showfoto;i omadusi on selle hõlpus laiendamine pluginate, täpsemalt digiKami pildiredaktori pluginate abil, mis lisavad rakendusele uusi pilditöötluse võimalusi. DigiKami pildipluginate projekti eesmärk on pakkuda välja valik tööriistu just redaktori tarbeks. Pildiredaktori pluginatest räägib lähemalt käsiraamatu vastav osa. Pluginad võimaldavad pildiga ette võtta peaaegu kõike, mis sul vähegi pähe tuleb. Nende eeliseks on asjaolu, et märksa lihtsam on &showfoto;le uusi võimalusi lisada pisikesi pluginaid kirjutades kui &showfoto; enda põhikoodi muutes. &showfoto; pakub mitmeid tööriistu, millega saab fotosid töödelda. Mõningaid tööriistu pakuvad &showfoto; pluginad, mistõttu mitte kõik tööriistad ei pruugi sinu distributsioonis vaikimisi saada olla. Täpsemalt räägib &showfoto; pluginatest osa Pluginate seadistamine.

&showfoto; aknas on järgmised elemendid: All asub olekuriba, mis näitab failinime, antud faili numbrit, suurendustaset ja pildi suurust. Ülal asub menüüriba ja selle all tööriistariba, mis võimaldab kiiret ligipääsu sagedamini vajaminevatele funktsioonidele. Paremal asub pisipildiriba, kus on näha parajasti laaditud pildifailide eelvaatlus. Hiirega pisipildile klõpsates saab vahetada redaktoris näidatavat pilti. Pildiredaktori tööriistariba (1): esimene aktiivse nimekirja pilt. (2): eelmine pilt. (3): järgmine pilt. (4): viimane aktiivse nimekirja pilt. (5): muudetud pildi salvestamine. (6): viimase toimingu tagasivõtmine. (7): viimase toimingu uuestitegemine. (8): näidatava pildi taaslaadimine kõvakettalt. (9): pildi suurendamine. (10): pildi vähendamine. (11): automaatsuurenduse lülitamine (valitud pilt sobitatakse aknasse). (12): näidatava pildi pööramine. (13): pildi kärpimine valitud piirkonna suuruseni. Pildiredaktori redigeerimisfunktsioonid muudavad sinu fotosid. Originaalfotoga ei võeta siiski midagi ette enne seda, kui valid menüükäsu FailSalvesta või klõpsad tööriistaribal nuppu Salvesta- Arvesta, et kui oled muudatused salvestanud, ei ole originaalpildi taastamine enam võimalik. Seepärast oleks parem teha fotost enne selle muutmist koopia. Seda saab teha näiteks menüükäsuga Fail Salvesta kui. Enne seda, kui oled foto salvestanud, võid originaalpildi alati taastada menüükäsuga Fail Lähtesta või klõpsuga tööriistariba nupule Pildiredaktori tagasivõtmise nupp Lähtesta. Sellisel juhul kaotad kõik muudatused, mida oled fotoga ette võtnud pärast viimast salvestamist. Peaaegu kõike, mida sa pildiredaktoris ette võtad, saab tagasi võtta ja uuesti teha. Viimase toimingu saab tühistada menüükäsuga RedigeerimineVõta tagasi ning uuesti sooritada käsuga RedigeerimineTee uuesti. Kui sul läheb neid käske sageli vaja, võid kasutada kiirklahve: Ctrl+Z võtab viimase toimingu tagasi, Ctrl+Shift+Z sooritab selle uuesti. Võimalike tagasivõtmiste/uuestitegemiste nimekirja nägemiseks klõpsa vastavale ikoonile hiire vasaku nupuga ja hoia nuppu mõni hetk all. Kui valid ilmuvast menüüst mõne kirje, võetakse tagasi või tehakse uuesti kõik toimingud kuni valitud toiminguni. Pärast pildiredaktori käivitamist mitme fotoga saad nende vahel liikuda tööriistariba navigeerimisnuppe või menüüs Fail leiduvaid käske kasutades. Kui oled lubanud pisipildiriba näitamise, saad piltide vahel liikuda ka seda kasutades. Kui oled parajasti näidatavat fotot muutnud, küsitakse enne uue foto laadimist, kas soovid muudatused salvestada. Fotosid saab suurendada ja vähendada tööriistariba nuppudega Pildiredaktori suurendusnupud või vastavate kirjetega menüüs Vaade. Kui soovid mahutada foto aknasse, kasuta tööriistariba nuppu Automaatsobitusega suurendus Pildiredaktori automaatsobituse nupp . VaadeLülitu täisekraanile võimaldab vaadata fotot täisekraanil. Sealt saab tavalise vaate taastada vajutusega klahvile Esc. Vaikimisi näidatakse tööriistariba isegi täisekraani korral. Kui eelistad seda mitte näha, lülita see välja &showfoto; seadistustedialoogis, mille saab avada &showfoto; peaaknast (vaata osa Üldine seadistamine). EXIF tähendab laiendatud vahetusvormingut (EXtended Interchange Format). See loodi spetsiaalselt digikaamerate tarbeks. EXIF lubab salvestada foto kohta üsna palju infot, mis kirjeldab nii kaamerat, millega foto tehti, kui ka mitmeid foto tegemise ajal kehtinud seadistusi (muu hulgas ka kuupäev ja kellaaeg). Samuti saab sellesse lisada pisipildi. EXIF vorming koosneb mitmest niinimetatud pildifaili kataloogide sektsioonist (Image File Directories, IFD). Tavaliselt on sektsioonid järgmised: 0: foto üldinfo. 1: põimitud pisipildi info. EXIF: foto laiendatud info. GPS: võtte ajal kaamerale teadaolev globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) info. Interoperability: info erinevate EXIF-teostuste omavaheliste suhete kohta. Thumbnail: põimitud pisipilt. Foto EXIF-infot saab vaadata menüükäsuga Pilt Omadused ning ilmuvas dialoogis kaarti EXIF valides. EXIF-info näitaja on puhtinformatiivne, selles ei saa mingil moel EXIF-info sektsioone muuta.

EXIF-info sektsioone võib näidata erineva täielikkusega: Lihtne: näidatakse ainult EXIF-sektsiooni. Täielik: näidatakse kõiki sektsioone, välja arvatud pisipildisektsioon. Mõned tootjad on lisanud omaenda EXIF-sektsioone (näiteks Canon, Fujifilm, Nikon ja Sigma). Sellisel juhul näeb juhul, kui valida tasemeks Täielik, ka kaamera tootja ja mudeli kohta käivat infot. EXIF-info näitaja pakub näidatavate EXIF-andmete kohta ka täpsemat infot. Vali mõni kirje ning vaata täpsemat infot abivõimalusega "Mis see on?" Faili omadusi saab vaadata menüükäsuga Pilt Omadused ja dialoogis kaarti Üldine valides. Seal näeb foto pisipilti ning üldist infot foto ja faili kohta. Kui sind huvitab foto üksikasjalik histogramm, saab seda näha menüükäsuga Pilt Omadused ja kaarti Histogramm valides. Foto histogramm näitab iga värvi kogust fotol ning nende erinevat amplituudi. Kui sulle tundub, et värvid sinu fotol pole päris paigas, aitab histogramm selgusele jõuda, kus ja mis on valesti. Histogrammi näitaja näitab infot aktiivse pildi värviväärtuste statistilise jaotuse kohta. See on puhtinformatiivne, dialoogis ei saa kuidagi fotot mõjutada. Kui soovid histogrammi põhjal fotot korrigeerida, tuleb kasutada värvitasemete kohendamise pluginat. See plugin on osa DigiKami pildipluginate projektist. Täpsemalt räägib pluginate kasutamisest &showfoto;s osa Seadistamine.

Pildi saab lahutada punaseks, roheliseks, siniseks ja alfakanaliks. Alfakanal on pildi läbipaistvust toetav kiht (näiteks PNG- või GIF-piltidel). Kõik kanalid toetavad intensiivsustasandeid 0 kuni 255 (täisarvulised väärtused). Nii on must piksel kõigil kanalitel 0, valge piksel aga 255. Läbipaistev piksel on alfakanalil 0, läbipaistmatu 255. Histogrammi näitaja võimaldab näha kõiki kanaleid eraldi: Intensiivsus: näidab heledusväärtuste jaotust. Punane, Roheline, Sinine: vastavalt punase, rohelise ja sinise kanali intensiivsustasemete jaotus. Alfa: läbipaistvustasemete jaotus. Kui kiht on täiesti läbipaistmatu või täiesti läbipaistev, koosneb histogramm ühestainsast tulbast vasakus või paremas servas. Värvid: punase, rohelise ja sinise kanali histogrammide näitamine üksteise peal, mis lubab kogu värvijaotuse infot ühekorraga näha. Selles režiimis saab histogrammi esiplaani värvi valida valikuga Värv. Valikuga Renderdamine saab määrata, kas histogramm näitab terve pildi või ainult valitud osa andmeid. Seda saab kasutada ainult siis, kui redaktoris on pildil valitud mõni piirkond. Valik Skaala lubab histogrammi esitada kas lineaarset või logaritmilist Y-telge kasutades. Digikaamera piltide puhul on enamasti mõttekas valida Lineaarne. Kuid piltidel, kus on märkimisväärseid ühesuguse värviga alasid, domineerib lineaarsel histogrammil sageli üksainus tulp. Sellisel juhul on ülevaatlikum võimalus Logaritmiline. Pildi analüüsi, mida näitab dialoogi allosas sektsioon Statistika, saab piirata väärtuste vahemikke muutes. Vahemiku saab määrata kahel viisil: Klõpsa histogrammil ja lohista hiirega ala madalaimast tasemest kõrgeimani just nii suureks, kui soovid. Kasuta histogrammi all olevaid kerimisnuppe. Vasakpoolne määrab kindlaks vahemiku alumise ja parempoolne ülemise raja. Histogrammi näitaja allosas näeb statistikat valitud vahemiku kanaliväärtuste jaotuse kohta. Statistika koosneb järgmistest elementidest: Keskmine. Standardhälve. Histogrammi valitud osa mediaan. Pildi pikslite arv. Arv, mille väärtused langevad valitud vahemikku. Protsent, mille väärtused langevad valitud vahemikku. Kui valida režiimiks Värvid, uuendatakse seda infot, nii et see kajastab esiplaani värvi statistikat (selle saab valida valikuga Värvid). Histogramm kujutab endast graafilist abivahendit ekraanil näidatava pildi täpsuse hindamiseks. Graafik esindab foto heleduse kolme regiooni: (1): vasakul asuvad tumedad toonid. (2): keskel asuvad keskmised toonid. (3): paremal asuvad heledad toonid.

Graafiku jaotus kõigi oma tippudega näitab, kas pilt on liiga tume, liiga hele või korralikult tasakaalus. Alasäritusega foto korral on heledus histogrammil koondunud peamiselt graafiku vasakusse serva.

Korraliku säritusega fotol on heledus kõige enam koondunud graafiku keskossa

Ülesäritusega foto korral on heledus koondunud peamiselt graafiku paremasse serva.

Oluline: mitte kõigil fotodel ei pruugi heledus koonduda histogrammi keskossa. Väga suurel määral sõltub see sellest, mida on fotol kujutatud. Vahel võib tipu sattumine histogrammi ühte või ka mõlemasse serva olla just õige ja vajalik. Histogrammi põhjal saab üpris usaldusväärselt otsustada, kas foto on korralikult säritatud või mitte. Kui histogramm näitab ala- või ülesäritust, saab foto parandamiseks kasutada särituse korrigeerimise tööriista. Foto kärpimine on väga levinud toiming ning &showfoto;s on see imelihtne. Foto kärpimiseks joonista lihtsalt hiire vasakut nuppu all hoides vajaliku kujuga ristklik näidatavale fotole. Hiirt liigutades tekib valikut tähistav punktiirjoon.

Hiirenuppu vabastades muutub foto kärbitav ala tumedaks. Nii võid paremini näha, milline pilt pärast kärpimist välja hakkab nägema. Kärbitava ala suurust saab muuta ristküliku nurki lohistades, kui aga soovid, võid joonistada hoopis uue ristküliku. Kui oled vajaliku ala paika pannud, klõpsa tööriistaribal nupule Pildiredaktori kärpimisnupp ning pilt kärbitaksegi. Kärbitud foto salvestamiseks kasuta menüükäsku Fail Salvesta või Fail Salvesta kui. Proportsionaalse kärpimise tööriist võimaldab märksa enamat. Digipilte redigeerides on sageli vaja anda sellele formaat, mis sobiks näiteks fotoalbumile. Digikaamera pilti välja trükkides ja seda siis fotoalbumisse panna üritades märkad enamasti, et kaamera kasutab teistsugust laiust või kõrgust kui tavaline film, mistõttu digipilte tuleb tihtipeale kärpida vastavalt eelnevalt määratud proportsioonile (standardsed fotoproportsioonid on näiteks 5:7 ja 2:3).

Eelvaatluse alal saad asetada kärpimisristküliku just nii, et lõpp-pildile jääks vajalik ala. Ristkülik kasutab proportsiooni, mille saab kindlaks määrata dialoogi allosas. Ristküliku suurust muutes ja seda liigutades jääb proportsioon alati samaks. Proportsionaalse kärpimise dialoogis saab määrata orientatsiooniks kas püstpaigutuse või rõhtpaigutuse. Püstpaigutuse puhul on suurem kõrgus, rõhtpaigutuse korral laius. Proportsionaalsel kärpimisel kasutatakse suhtelist proportsiooni. See tähendab, et proportsioon ei muutu sellest sõltuvalt, kas kasutad mõõtmiseks tolle või sentimeetreid, ning see ei määra kindlaks füüsilist suurust. Allpool toome ära traditsiooniliste fotopaberi suuruste ja proportsionaalse kärpimise tööriista suhete vastavuse. Fotopaberi standardsuurused Proportsionaalne kärpimine 10x15cm 20x30cm 30x45cm 3.5x5" 4x6" 8x12" 12x18" 16x24" 20x30" 2:3 6x8cm 15x20cm 18x24cm 30x40cm 3.75x5" 4.5x6" 6x8" 7.5x10" 9x12" 3:4 20x25cm 40x50cm 8x10" 16x20" 4:5 15x21cm 30x42cm 5x7" 5:7 21x30cm 42x60cm 7:10 Abijoonte näitamise valik võimaldab fotosid täpsemini töödelda. Abijooned kujutavad endast võrgustikku, mis jagab pildi igas suunas kolmeks (seega kokku 9 osaks). Nende proportsioon sarnaneb kuldlõikele ning on tuletatud inimsilma vaatevälja omadustest. Abijoontega tekkivad osad võimaldavad väga täpselt näha pildi olulisi piirkondi. Sama võttega saab määrata horisondi positsiooni ning maa ja taeva proportsiooni.

Pildi vaatamisel ei lange tähelepanu tavaliselt mitte selle keskele, vaid kõigepealt liigub pilk ülal vasakult paremale, sealt alla vasakule ning uuesti paremale. Vaataja ise seda tavaliselt ei teadvusta, kuid uuringud on pilgu sellise liikumise väga hästi kindlaks teinud. Usutavasti on see seotud läänemaailmas levinud lugemisviisiga. Fotograafi seisukohalt on seepärast oluline juhtida vaataja tähelepanu foto põhiteemale, mille juures tuleb aga arvestada seda, kuidas liigub inimese pilk. Dialoogi allosas asuva nupuga Maks. proportsioon saab valikuala muuta maksimaalselt suureks vastavalt valitud proportsioonile ja orientatsioonile. Kui foto suurus ei sobi, saab vastava tööriistaga selle suurust muuta. Selleks vali menüükäsk TeisendusMuuda suurust ning määra vajalikud mõõtmed. Dialoog näeb välja selline:

Foto suuruse muutmise tööriist kasutab pikslite korrigeerimiseks lineaarse interpolatsiooni meetodit. Kui soovid väikest pilti suurendada ja kvaliteeti säilitada, siis kasuta pigem foto suurendamise tööriista. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusSuurendamine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista foto suurendamise käsiraamat. Kui foto orientatsioon pole õige, on seda võimalik peegeldada või pöörata õigesse asendisse vastava tööriistaga, mida saab kasutada menüükäskudega Teisendus Pööra ja Teisendus Peegelda. Peegeldades saab pilti horisontaalselt või vertikaalselt pöörata nagu mängukaarti. Pööramine võimaldab pilti pöörata 90 kraadi päri- või vastupäeva või 180 kraadi. Samuti saab valida kas püst- või rõhtpaigutuse. Veelgi enamaid võimalusi pakub vaba pööramise tööriist. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusVaba pööramine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista vaba pööramise käsiraamat. Punasilmsus tekib enamasti siis, kui inimesi pildistatakse välklampi kasutades. Punane on sel juhul silma tagapõhja peegeldus, mis tekib seepärast, et silm ei jõua piisavalt kiiresti välgule reageerida. Punasilmsust saab korrigeerida, kui valida pildil vajalik ala (see käib nii, nagu kirjeldasime eespool kärpimisest rääkides). Seejärel vali menüükäsk Parandus Punasilmaefekti vähendus.

Kui kaamera fookus pole täpne või kaamera pildi tegemise ajal liigub, tekib fotole hägu. Kui seda on palju, ei ole tõenäoliselt ühestki tehnikast suuremat kasu. Kui seda on aga mõõdukalt, on enamasti võimalik pilti parandada. Mõnikord võib piisata pildi parandamiseks teravustamistööriistast, mille saab avada menüükäsuga Parandus Teravusta.

Sellega tuleb siiski olla ettevaatlik, sest muidu võib tulemus välja näha päris ebaloomulik: teravustamine suurendab servade näivat teravust fotol, kuid samas suureneb ka müra. Uduse pildi teravustamiseks on tihtipeale kasulikum niinimetatud teravustamismask. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusTeravustamismask. Täpsemalt tutvustab seda tööriista teravustamismaski käsiraamat.

Foto tegemisel kesise valgusega või väga kiire säriajaga ei saa kaamera piisavalt andmeid, et hinnata iga piksli tegelikku värvi ning seetõttu tundub foto olevat teraline. Teralisust saab "mahendada" pilti hägustades, kuid sellega kahaneb ka teravus. Kui teralisus ei ole väga suur, on arvatavasti kõige mõistlikum kasutada müra vähendamise filtrit. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga ParandusMüra vähendamine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista müra vähendamise käsiraamat.

Mõnikord võib sinu ees aga seista sootuks vastupidine probleem: pilt on liiga terav. Selle lahendamiseks tuleb pilti veidi mahendada ehk lisada sellele hägu. Õnneks on hägu lisamine märksa lihtsam kui selle eemaldamine. Vastava tööriista saab avada menüükäsuga Parandus Pehmenda. Paremal asuv eelvaatlus näitab kohe, milline on hägu lisamise tulemus.

Digikaameratel on sageli probleeme valgustusega ning seepärast võib tihti tekkida soov foto värve, kontrasti ja heledust parandada. Kui sind see huvitab, võid eksperimenteerida tööriistadega, mille leiad menüüst Parandus Värvid. Kõik tööriistad näitavad eelvaatluses kohe, milline on sinu tehtud muudatuste mõju. Kui need sind rahuldavad, klõpsa OK ning muudatused rakendataksegi.

Kui pilt on luitunud (see võib kergesti juhtuda eredas valguses pildistades), katseta tooni, küllastuse ja heleduse töööriista, kus saab liuguritega muuta nii pildi tooni, värviküllastust kui ka heledust. Küllastuse suurendamine annab tõneäoliselt pildile parema väljanägemise. Mõnikord on mõttekas ühtlasi korrigeerida heledust (heledus on siin sama, mis heledus heleduse, kontrasti ja gamma tööriistas, ainult et need koosnevad erinevatest punase, rohelise ja sinise kanali kombinatsioonidest). Kui foto on tehtud vähese valgustuse tingimustes, on probleem vastupidine: liiga suur värviküllastus. Ka sel juhul kulub tooni ja küllastuse tööriist marjaks ära, ainult et värviküllastust tuleb vähendada, mitte suurendada. Eelvaatluses näed kohe, kuidas tehtud muudatused fotot mõjutavad. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa OK ning fotot muudetaksegi.

Normaliseerimine, Võrdsustamine, Automaattasemed ja Võimenda kontrasti (need võimalused leiad menüüst Parandus) üritavad automaatselt määrata parimad värvitasemed. Tõenäoliselt on mõttekas neid proovida ja vaadata, kas tulemus sind rahuldab. Normaliseerimine: selle meetodiga skaleeritakse valitud pildi heledusväärtused, nii et tumedaim punkt muutub mustaks ja heledaim punkt nii heledaks kui võimalik ilma tooni muutmata. See kujutab endast tihtipeale "võluvitsa", kui pilt on liiga tuhm või luitunud. Võrdsustamine: selle meetodiga kohendatakse värvide heledust kogu valitud pildil, et väärtuskanali histogramm oleks võimalikult lame (see tähendab, et iga võimalik heledusväärtus esineks enam-vähem samas arvus pikslites kui mis tahes muu väärtus). Vahel võimaldab võrdsustamine imepäraselt pildi kontraste rõhutada. Vahel aga on tulemuseks täielik kaos. See on väga võimas võimalus, mis võib pildiga imet teha või selle sootuks hävitada. Automaattasemed: selle meetodiga maksimeeritakse punase, rohelise ja sinise kanali toonivahemik. See määrab kindlaks pildi tumedate ja heledate toonide piirväärtused ning kohandab punast, rohelist ja sinist kanalit, et need hõlmaks kogu histogrammi. Võimenda kontrasti: selle meetodiga tugevdatakse pildi RGB-väärtuste kontrasti ja heledust, võimendades ehk venitades madalaima ja kõrgeima väärtuse täisvahemikku ning kohendades kõike, mis nende vahele jääb. See annab paremaid tulemusi ainult luitunud fotode korral ja võib olla päris hea abivahend kesiste fotode parandamisel. Mis tahes muudatusi ei rakendata lõplikult enne seda, kui sa foto salvestad. Kõige lihtsam on kasutada heleduse, kontrasti ja gamma tööriista. See pole küll kõige võimsam tööriist, kuid väga sageli piisab sellest täiesti sinu vajaduste rahuldamiseks. Eriti kasulik on see üle- või alasäritusega fotode puhul, samas värviprobleemide lahendamisel on sellest vähe abi. Kolme liuguriga saad muuta vastavalt heledust, kontrasti ja gammat. Eelvaatluses näed kohe, millise tulemuse mingi muudatus annab. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa selle rakendamiseks nupule OK.

Kui oled paigaldanud värvitasemete kohendamise plugina (vaata osa Pluginate seadistamine), saab menüüst Parandus valida ka tööriista Parandus Värvid Tasemete kohendamine. See tööriist võimaldab integreeritult näha mitmete tasemete korrigeerimise tulemust, samuti saab tasemeseadistused salvestada korraga paljude fotode jaoks. Sellest on kasu eriti siis, kui sinu kaamera või skänner tekitab sageli ühesuguse vea ning sa soovid seda alati ühtmoodi parandada. Täpsemalt räägib sellest pluginast tasemete kohendamise käsiraamat.

Väga võimas säritusprobleemide korrigeerimise vahend on värvikõverate kohendamise plugin, mille saab avada menüükäsuga Parandus Värvid Värvikõverate kohendamine. Selles tööriistas võib klõpsata ning lohistada kontrollpunkte värvikõveral, et nii siduda just oma vajaduste kohaselt sisendheleduse tase väljundheleduse tasemega. Kõverate tööriist teeb kõike seda, mida heleduse, kontrasti ja gamma või värvitasemete kohendamise tööriist, kuid on neist mõlemast märksa võimsam. Ka siin soovitame tutvuda põhjalikuma värvikõverate kohendamise käsiraamatuga, aga vahest kõige lihtsam on seda tundma õppida eksperimenteerides. Lisaks aitab see plugin parandada foto tonaalsust. Kindlasti ära unusta seda, et mida parem on foto ise (hea säritus, kadudeta vorming, 24- või 32-bitine värvisügavus), seda lihtsam on seda veel paremaks muuta. Uuri näiteks väga informatiivse Norman Koreni veebilehekülje Tonal quality and dynamic range in digital cameras sektsiooni "Achieving ultimate tonal quality". DigiKami värvikõverate kohendamise tööriist võimaldab sul just kõike seda saavutada!

Vaikimisi pakub &showfoto; mitut lihtsat toonifiltrit. Menüüst Filtrid leiad klassikalised analoogfotograafias kasutatud mustvalget keemilist toonimist matkivad filtrid. Värvitoonimine muudab põhimõtteliselt mustvalge foto ühevärvilist tooni. Rakendamisel saab pilt eakusele viitava sooja ilme. Toome siin ära mõningad näited &showfoto; pakutavast värvitoonimisest: Eelvaatlus Tüüp Originaalpilt Uus-Meremaa maastikuga. Neutraalne mustvalge: mustvalge filmi neutraalse särituse matkimine. Mustvalge rohelise filtriga: simuleerib mustvalget fotot rohelise filtri kasutamisel. See sobib väga hästi välisvõtetele, eriti just vastu taevast tehtud piltidele. Sarnaneb 004 Cokin(tm) rohelisele filtrile. Mustvalge oranži filtriga: simuleerib mustvalget fotot oranži filtri kasutamisel. See parandab omajagu maastiku-, mere- ja õhufotosid. Sarnaneb 002 Cokin(tm) oranži filtriga. Mustvalge punase filtriga: simuleerib mustvalget fotot punase filtri kasutamisel. See loob dramaatilisi taevaefekte ja simuleerib ka päeval tehtud piltidel kuuvalgust. Sarnaneb 003 Cokin(tm) punase filtriga. Mustvalge kollase filtriga: simuleerib mustvalget fotot kollase filtri kasutamisel. Kõige loomulikum toonikorrektsioon, parandab kontrasti. Ideaalne maastiku korral. Sarnaneb 001 Cokin(tm) kollase filtriga. Seepiatoon: annab soojad heledad ja keskmised toonid, lisades samas veidi jahedust tumedatele toonidele - sarnane pleegitamise ja ja seepiatooneris töötlemise tulemusele. Sarnaneb 005 Cokin(tm) seepiafiltriga. Pruun toon: neutraalsem kui seepiatooni filter. Külm toon: matkib kinnistamist külmas toonis mustvalgele paberile (nt. bromiidpaber). Plaatinatoon: matkib traditsioonilist keemilist plaatinatoonimist pimikus. Seleenitoon: matkib traditsioonilist keemilist seleentoonimist pimikus. Filtreid ja eriefekte on märksa rohkem, kui paigaldad täiendavad pildiredaktori pluginad (vaata osa Pluginate seadistamine): vihmapiisad, ülesäritus, söejoonistus jne.

Kui soovid parajasti näidatava pildi trükkida, vali menüükäsk Fail Trüki. See avab standardse KDE trükkimisdialoogi, kus saad enne foto trükkimist veel ühtteist täpsustada. Täpsemalt kõneleb trükkimisest KDEPrinti käsiraamat. &showfoto; üritab anda sulle maksimaalse kontrolli selle üle, kuidas rakendus töötab. Sa saad väga paljude valikutega määrata &showfoto; käitumise. Selleks vali menüükäsk Seadistused &showfoto; seadistamine. Seadistustedialoog jaguneb kaheks kaardiks, mille vahel saab liikuda klõpsuga dialoogi vasakus servas asuvatele ikoonidele. Kui JPEG-faili muuta ja see uuesti kõvakettale salvestada, tuleb JPEG-fail ümber kodeerida. JPEG-fail kodeerimisel tuleb alati otsustada, millise kvaliteediga seda teha. Paraku ei ole kvaliteediinfo faili salvestatud. See tähendab, et pildiredaktor ei saa muudetud pildi salvestamisel kasutada sama kvaliteeti, mis oli originaalpildil. Pildiredaktori kasutatavat salvestamise vaikimisi kvaliteeti saab muuta liuguriga JPEG kvaliteet (1 on kehv kvaliteet, 100 kõrge kvaliteet ja ilma tihendusega). Valik PNG tihendus võimaldab kahandada PNG-failide suurust. See ei mõjuta pildi kvaliteeti, sest PNG kasutab kadudeta algoritmi. Selle ainus mõju on see, et andmete tihendamiseks ja lahtipakkimiseks kulub vastavalt rohkem või vähem aega. Kui sul on kiire arvuti, võid kasutada suuremat tihendust (1 tähendab väikest tihendust, 9 suurt). TIFF-failide tihendamine võimaldab TIFF-failide tihendamisel kasutada või mitte kasutada Adobe Deflate tihendusalgoritmi. Selle kasutamisel väheneb TIFF-failide suurus. Pildi kvaliteeti see ei mõjuta, sest Adobe Deflate on kadudeta algoritm. Vaikimisi kasutab pildiredaktor fotode näitamisel musta tausta. Kui eelistad, et taust oleks mõnes muus värvis, saad selle siin valida. Üöejäänud valikud käivad kasutajaliidese kohta. Sul on võimalik määrata, kuidas käitub &showfoto; foto kustutamisel. Samuti võid välja lülitada tööriista- ja pisipildiriba näitamise &showfoto; täisekraanirežiimis. Ka käivituslogo näitamise &showfoto; käivitamisel saab välja lülitada. See võib natuke parandada käivitamise kiirust.

Varem oli &showfoto; lihtsalt vahend fotode vaatamiseks, kuid see on kiiresti arenenud päris kasulikuks fotode töötlemise tööriistaks. Siinses dialoogis saab määrata &showfoto; käitumist.

&showfoto; pakub omalt poolt ainult mõningaid väga lihtsaid piltide töötlemise vahendeid. Kuid pildiredaktor toetab pluginate kasutamist, mis võimaldab tarvitada märksa rohkem töötlemisvahendeid. Kui oled paigaldanud täiendavad &showfoto; pluginad, on need näha pildipluginate nimekirjas. Seal saab nende kasutamist ka sisse või välja lülitada. Täpsemat infot &showfoto; pluginate kohta leiab digiKami pildipluginate projekti koduleheküljelt http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins. PgUp FailEelmine Näitab nimekirja eelmist pilti. PgDown FailJärgmine Näitab nimekirja järgmist pilti. CtrlHome FailEsimene Näitab nimekirja esimest pilti. CtrlEnd FailViimane Näitab nimekirja viimast pilti. CtrlS FailSalvesta Salvestab näidatava pildi, kui seda on muudetud. FailSalvesta kui Salvestab näidatava pildi uue failinimega. FailLähtesta Taastab näidatava pildi originaalfaili põhjal, kui seda on muudetud. ShiftDel FailKustuta fail/Viska prügikasti Kustutab näidatava pildi nimekirjast või viskab selle prügikasti. CtrlP FailTrüki pilt Trükib näidatava pildi. CtrlQ FailVälju Lõpetab &showfoto; pildiredaktori töö. CtrlC RedigeerimineKopeeri Kopeerib näidatava pildi lõikepuhvrisse. CtrlZ RedigeerimineVõta tagasi Tühistab viimase näidatava pildiga ette võetud toimingu. CtrlShiftZ RedigeerimineTee uuesti Sooritab uuesti näidatava pildiga viimati ette võetud toimingu. F3 PiltMuuda kommentaare ja silte Võimaldab muuta valitud pildi kommentaare ja silte. AltReturnPiltOmadused Näitab valitud pildi üldisi omadusi, õiguseid, põimitud metaandmeid, EXIF-infot ja histogrammi. PiltLisa tekstuur DigiKami pildiplugin dekoratiivse tekstuuri lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest tekstuuri lisamise käsiraamat. PiltLisa raam DigiKami pildiplugin dekoratiivse raami lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest raami lisamise käsiraamat. PiltLisa tekst DigiKami pildiplugin teksti lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teksti lisamise käsiraamat. PiltLisa mall DigiKami pildiplugin malli lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest malli lisamise käsiraamat. ParandusVärvid Heledus/kontrast/gamma Pildi särituse korrigeerimine heledust, kontrasti või gammat kohendades. ParandusVärvid Toon/küllastus/heledus Pildi värviparandus tooni, küllastust või heledust kohendades. ParandusVärvid Värvibalanss Pildi värviparandus punast, rohelist või sinist kohendades. ParandusVärvidNormaliseerimine Pildi automaatne värviparandus histogrammi normaliseerides. ParandusVärvidVõrdsustamine Pildi automaatne värviparandus histogrammi võddsustades. ParandusVärvidAutomaattasemed Pildi automaatne värviparandus histogrammi automaattasemeid kohendades. ParandusVärvidVõimenda kontrasti Pildi kontrasti automaatne võimendamine. ParandusVärvidVaheta Inverteerib pildi värvid. ParandusVärvidTasemete kohendamine DigiKami pildiplugin pildi värvitasemete käsitsikohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest värvitasemete kohendamise käsiraamat. ParandusVärvidKõverate kohendamine DigiKami pildiplugin pildi värvikõverate käsitsikohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest värvikõverate kohendamise käsiraamat. ParandusVärvidKanalite mikser DigiKami pildiplugin pildi värvikanalite miksimiseks. Täpsemalt räägib sellest kanalite mikseri käsiraamat. ParandusVärvidValge tasakaal DigiKami pildiplugin pildi valge tasakaalu kohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest valge tasakaalu käsiraamat. ParandusPehmenda Pildi fookusevea korrigeerimine seda hägustades. ParandusTeravusta Pildi fookusevea korrigeerimine seda teravdades. ParandusPunasilmaefekti vähendus Pildi valitud ala punasilmsuse vähendamine. ParandusTeravustamismask DigiKami pildiplugin teravustamismaski rakendamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teravustamismaski käsiraamat. ParandusLäätsemoonutuse parandus DigiKami pildiplugin pildi läätsemoonutuse korrigeerimiseks. Täpsemalt räägib sellest läätsemoonutuse korrigeerimise käsiraamat. ParandusRestaureerimine DigiKami pildiplugin pildiobjektide kõrvaldamiseks. Täpsemalt räägib sellest foto restaureerimise käsiraamat. ParandusPildiobjektide kaotamine DigiKami pildiplugin soovimatute alade eemaldamiseks pildilt. Täpsemalt räägib sellest pildiobjektide kaotamise käsiraamat. ParandusMüra vähendus DigiKami pildiplugin pildi müra vähendamiseks punktitasanduse filtri abil. Täpsemalt räägib sellest müra vähendamise käsiraamat. ParandusVinjeti kohendamine DigiKami pildiplugin pildi vinjeti korrigeerimiseks. Täpsemalt räägib sellest vinjeti kohendamise käsiraamat. Shift1 TeisendusPööra90 kraadi Pöörab pilti 90 kraadi. Shift2 TeisendusPööra180 kraadi Pöörab pilti 180 kraadi. Shift3 TeisendusPööra270 kraadi Pöörab pilti 270 kraadi. TeisendusPeegeldaHorisontaalselt Peegeldab pilti horisontaalselt. TeisendusPeegeldaVertikaalselt Peegeldab pilti vertikaalselt. TeisendusKärbi Kärbib pildi valitud alani. TeisendusMuuda suurust Muudab pildi suurust vajaliku teguri võrra või etteantud mõõtmetele. TeisendusProportsionaalne kärpimine Kärbib pilti kindlat proportsiooni kasutades. TeisendusSuurendamine DigiKami pildiplugin foto suurendamiseks ilma kvaliteedis kaotamata. Täpsemalt räägib sellest foto suurendamise käsiraamat. TeisendusNihe DigiKami pildiplugin pildi nihutamiseks horisontaalselt või vertikaalselt. Täpsemalt räägib sellest pildi nihutamise käsiraamat. TeisendusVaba pööramine DigiKami pildiplugin pildi pööramiseks suvalise nurga all. Täpsemalt räägib sellest vaba pööramise käsiraamat. TeisendusPerspektiivi kohendamine DigiKami pildiplugin pildi perspektiivi kohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest perspektiivi kohendamise käsiraamat. Ctrl+ VaadeSuurenda Suurendab näidatava pildi suurust. Ctrl- VaadeVähenda Vähendab näidatava pildi suurust. A VaadeAutomaatsobitusega suurendus Määrab pildile sellise suurendusteguri, et see mahuks pildiredaktori aknasse. VaadeHistogramm Näitab pildi peal selle histogrammi. FiltridMustvalge Rakendab pildile mustvalge filtri. FiltridVihmapiisad DigiKami pildiplugin vihmapiiskade lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest vihmapiiskade käsiraamat. FiltridInfrapunafilm DigiKami pildiplugin infrapunafilmi efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest infrapunafilmi käsiraamat. FiltridÕlimaal DigiKami pildiplugin õlimaali efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest õlimaali käsiraamat. FiltridKohrutus DigiKami pildiplugin pildile kohrutusefekti andmiseks. Täpsemalt räägib sellest kohrutuse käsiraamat. FiltridPildi ülesäritus DigiKami pildiplugin ülesärituse efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest ülesärituse käsiraamat. FiltridMoonutusefektid DigiKami pildiplugin spetsiaalsete moonutusefektide lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest moonutusefektide käsiraamat. FiltridLisa teralisus DigiKami pildiplugin teralisuse lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teralisuse käsiraamat. FiltridHägustamisefektid DigiKami pildiplugin spetsiaalsete hägustamisefektide lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest hägustamisefektide käsiraamat. FiltridSöejoonistus DigiKami pildiplugin söejoonistuse efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest söejoonistuse käsiraamat. CtrlShiftF SeadistusedTäisekraanirežiim Lülitab graafilise liidese täisekraanirežiimi. SeadistusedKiirklahvide seadistamine Võimaldab seadistada &showfoto; pildiredaktori kiirklahve. SeadistusedTööriistaribade seadistamine Võimaldab seadistada &showfoto; pildiredaktori tööriistaribasid. Seadistused&showfoto; seadistamine Käivitab &showfoto; seadistustedialoogi. &help.menu.documentation; Lisaks pakub &showfoto; pildiredaktor sellist kirjet: AbiPildipluginate käsiraamatud Käivitab KDE abikeskuse &showfoto; pildiredaktori pluginate käsiraamatuga. DigiKami logo Rakenduse autoriõigus 2004-2005: &showfoto; arendajate meeskond Renchi Raju renchi at pooh.tam.uiuc.edu: koordinaator, põhiarendaja. Caulier Gilles caulier dot gilles at free.fr: koordinaator, arendaja, tõlge prantsuse keelde. Joern Ahrens kde_at_jokele.de: arendaja. Dokumentatsiooni autoriõigus: 2004-2005 Gilles Caulier caulier_dot_gilles_at_free.fr Gerhard Kulzer gerhard at kulzer.net Kõigi piltide autoriõigus 2004-2005: Gilles Caulier caulier_dot_gilles_at_free.fr. Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &underFDL; &underGPL; &showfoto; veebilehekülg on http://digikam.sourceforge.net. Palun külasta seda sageli, kui soovid saada pidevalt uudiseid &showfoto; kohta. &showfoto; võib hankida nii binaarfailina kui lähtetekstina aadressilt http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=42641. Samuti võib välja võtta lähtekoodi moodulid digikam ja kipi KDE Extrageari CVS-hoidlast järgnevalt: % cvs -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde login % cvs -z3 -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde co kdeextragear-libs-1 % cvs -z3 -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde co kdeextragear-3 Uusima CVS-versiooni saab alla laadida aadressilt ftp://ftp.kde.org/pub/kde/unstable/snapshots/. &showfoto; edukaks kasutamiseks on vajalikud: AutoConf >= 2.5 AutoMake >= 1.7.0 KDE 3.x imlib2 >= 1.2.0 libkexif >= 0.1 libtiff >= 3.5.x DigikamImagePlugins >= 0.7.3 (lisavõimalus) KDE saab hankida KDE koduleheküljelt. libkexif'i saab hankida aadressilt http://digikam.sourceforge.net. DigikamImagePlugins'i saab hankida aadressilt http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins. Tõenäoliselt on sinu distributsiooni valmistaja kui mitte kõik, siis vähemalt enamiku neist juba pakendanud ja kättesaadavaks teinud. &showfoto; kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna järgmised käsud moodulite libkipi ja digikam baaskataloogides: % export WANT_AUTOCONF_2_5=1 % export KDEDIR=KDE_paigalduskataloog_sinu_süsteemis % export PKG_CONFIG_PATH=$PKG_CONFIG_PATH:/path/to/installation/lib/pkgconfig % make -f Makefile.cvs % ./configure % make % su % make install 3. sammu on vaja siis, kui paigaldada libkipi/libkexif'i kuhugi ebastandardsesse kohta, millisel juhul pkg-config peab seda teadma. Skriptiga configure saab kasutada ka spetsiifilisemaid kompileerimis- ja paigaldusvõtmeid. Nende teadasaamiseks anna käsureal korraldus .configure --help. Võti --enable-debug=full lubab skriptil configure pakkuda täielikku infot (näiteks vearapordi jaoks). Kuna &showfoto; sõltub teekidest libkipi ja libkexif, tuleb need ehitada enne &showfoto; ehitamist. Et &showfoto; kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel raskusi tekkida. Kui neid siiski esineb, anna sellest teada aadressil digikam-users@kde.org &documentation.index;